Aktiivsus- ja tähelepanuhäirega (ATH) laps

Koostanud Jana Saluoks (detsember 2015)

Mis see on?

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) on ajutegevuse arenguline eripära, mis väljendub tähelepanuhäirete, ülemäärase püsimatuse (hüperaktiivsuse) ja impulsiivsusena, mille tõttu on lapse käitumine raskesti juhitav. ATH algab varases lapseeas ja ATH- le omane  käitumine on ajas püsiv ning situatsioonidest sõltumatu. Rohkem infot: http://www.ath.ee/est/info/hyperaktiivsus

Tõenäolised riskitegurid ATH tekkes:

  • orgaanilised/neuroloogilised kahjustused
  • pärilik eelsoodumus
  • ebasoodsad mõjud raseduse ajal (alkoholi ja/või ravimite kuritarvitamine, suitsetamine, kehvveresus, mitmesugused keemilised mürgid, alatoitlus, psühhotraumeerivad tingimused)
  • ebasoodsad mõjud imikueas (sünnitraumad, nakkused, rauavaegne kehvveresus, keemilised mürgid, alatoitlus)
  • ebasoodsad mõjud väikelapseeas (sagedased tülid ja pahandused perekonnas, laste väärkohtlemine)

rohkem infot: http://www.ath.ee/est/info/pohjused

Märkamine

Peamiste sümptomitena on nimetatud:

  • tähelepanu puudulikkus koos küllaldase püsivuse puudumisega viia tegevusi lõpuni;
  • püsimatus ja rahutus, eriti võimetus istuda rahulikult;
  • impulsiivsus, näiteks järsk sotsiaalselt kohatu motoorne või verbaalne purse.

Tähelepanu võime puudulikkuse tõttu:

  • keskendub laps tegevusele lühiajaliselt;
  • suudab tegeleda vaid ühe asjaga korraga;
  • tähelepanu on stiimulite poolt kergesti kõrvale juhitav;
  • ei suuda jälgida pikemat vestlust;
  • ei märka detaile;
  • jätab tegevused lõpetamata;
  • vaimne pingutus on raske ja vastumeelne;
  • on raskustes oma tegevuse iseseisva planeerimisega;
  • unustab asju ja kaotab esemeid.

 

Püsimatuse tõttu liigub laps pidevalt, ka olukordades, kus see pole sobilik.

 

Impulsiivsusest tulenevalt:

  • tegutseb laps mõtlematult;
  • sekkub teiste tegevustesse ning vestlustesse;
  • ei suuda grupitöös oma järge oodata;
  • räägib pidevalt.

 

ATH-ga väikelastel:

  • esineb raskusi uinumisega, uni on rahutu ja katkendlik;
  • rinnaga toitmisel esinevad imemisraskused, toitmise ajal on nad sageli nutlikud;
  • on sageli rahutud, kergesti häiritavad, enese rahustamiseks võivad nad intensiivselt pöialt imeda, end küljelt küljele kõigutada, oma pead kiigutada või vastu voodit prõmmida;
  • ei pruugi meeldida pikalt süles istumine

ATH-ga eelkooliealisi lapsi iseloomustab:

  • väljendunud füüsiline aktiivsus, lühiajaline tähelepanuvõime ja impulsiivne käitumine;
  • ealisest normist enam väljendunud aktiivsus ilmneb just struktureeritud tegevustes ja olukordades;
  • ATHga laps ei suuda rahulikult paigal püsida, ta suundub pidevalt ühelt tegevuselt teisele;
  • tema tegevuse eesmärgid vahelduvad ootamatult ja kiiresti;
  • ta ei suuda endale iseseisvalt kestvamat huvitavat tegevust leida;
  • on sageli motoorselt kohmakas, seetõttu esineb suur traumade oht;
  • liigutuste koordinatsiooni ja kõne areng on sageli hilinenud;
  • korraharjumuste ja igapäevaste rutiinide harjutamine kulgeb  vaevaliselt.

ATH-ga laps nooremas koolieas on:

  • motoorselt eakaaslastest tunduvalt aktiivsem, seda nii struktureeritud kui vabas tegevuses;
  • vähem orienteeritud tulemusele;
  • suured raskused kestvat vaimset pingutust nõudvate ülesannete sooritamisel;
  • raske keskenduda rohkem kui ühele stiimulile korraga, seetõttu vajavad nad eakaaslastest rohkem välist organiseerivat abi;
  • suhetes eakaaslastega tekivad sageli konfliktid, kuna ATHga lapsed ei suuda kinni pidada kokkulepitud mängureeglitest, käituvad väga jõuliselt, seetõttu on nad sageli teiste laste poolt tõrjutud.

ATH noorukieas:

  • tendents hüperaktiivsuse vähenemisele;
  • väljendunud impulsiivse käitumise püsimine noorukieas võib kaasa tuua eale esitatavate suuremate sotsiaalsete nõudmistega vastuollu sattumise, mille tõttu saab ATHga noorukile osaks suurem kriitika nii täiskasvanute kui eakaaslaste poolt, mis omakorda soodustab noorukil teiste psüühikahäirete, nagu depressioon, käitumishäired, psühhoaktiivsete ainete tarvitamise kujunemist.

Mida teha?

  • Selgitada lapsevanemate, õpetajate ja spetsialistide abiga häire olemasolu. See tingib uuringute vajaduse ja diagnoosi püstitamise lastepsühhiaatrilise meeskonna poolt. Täpne diagnoos on võimalikult mõjusa abi andmise eelduseks. Rohkem infot: http://www.ath.ee/est/info/diagnoosimine
  • Uuri/ loe võimalikult palju infot ATH kohta ( olles hästi informeeritud mõistad sa paremini oma lapse käitumise iseärasusi, oled lapsevanemana enesekindlam, mõistvam, oskad rõhuda tähtsamale).
  • Tõsta õpetajate ja last igapävaselt ümbritsevate inimeste teadlikkust  ATH -st kui häirest, mis vajab ravi.
  • Hoiduda samastamisest kasvatamatuse või mõne muu probleemiga.

 

Mida saavad vanemad teha?

  • Anna lapsele positiivne eeskuju elus, leia aega koos tegutsemiseks, tugevda oma lapse eneseusaldust ja vastutustunnet, usaldades talle jõukohaseid koduseid töid ja ülesandeid.
  • Selged, vähesed ja kergesti meeldejäävad käitumisreeglid igapäevaelus, samade reeglite järjekindel täitmine kõikjal (nii kodus, kui lasteaias/koolis) annanvad lapsele stabiilsuse, kindlustunde ja suundumuse.
  • Kiida oma last, kui ta järgib reegleid. Sekku, astu vahele, resoluutselt ja kohe, kui ta on eiranud reegleid. See näitab lapsele, et tagajärg saabub kohe.
  • Julgusta/õpeta last looma kontakte teiste eakaaslastega.
  • Lapsega rääkides ole sõbralik ja kindel, instruktsioonid selged ja järjekindlad, kohene tagasiside olgu see siis positiivne või negatiivne .
  • Arvesta lapse liikumis vajadusega, planeerides kodutööde aega tuleb sinna vahele leida ka aeg füüsiliseks liikumiseks. See aitab parandada lapse keskendumist.
  • Kodutööde tegemiseks vajab laps: rahulikku ümbrust, sama laud, sama tool, kindlaksmääratud aega; suurendada raskusastet vähehaaval, järkjärgult, rohkelt auhindu ja ergutamist.
  • Ära unusta iseenda vajadusi kogu selles protsessis. Kasuta lapse eest hoolitsemisel partneri, vanavanemate jt abi ja luba endale vahetevahel vaba aega, et „laadida akusid“.

ATH-ga laps lasteaias:

  • vajab väiksemat lastekollektiivi;
  • vajab abi lasteaiaga kohanemisel (uute tingimuste, uute reeglite ja uute lastega);
  • vajab abi suhtlemisoskuste õppimisel (mängu lülitumine, oma järjekorra ootamine, kompromisside saavutamine jne)
  • vajab tavapärasest rutiinist erinevate sündmusteks ettevalmistust ( räägi läbi iga toimuva sündmuse etapp, nimeta soovitud käitumine)
  • pidev koostöö õpetajate, vanemate ja lapse vahel (usaldussuhte loomine). Rohkem infot: http://www.ath.ee/est/info/ath_lasteaed

 

ATH-ga laps koolis:

Koolikeskkonnas pakutav abi sisaldab nii tugiteenuste rakendamist (õpiabi, parandusõpe, individuaalset õppekava lapse jaoks probleemses õppeaines) , keskkonna kohandamist (õppimine väikeklassis, õppimine ühe õpilasele keskendatud õppimine, tugiisiku olemasolu klassis) kui ka lapse käitumise mõjutamisele suunatud tegevusi (käitumise tugikava, tugispetsialistide abi). Rohkem infot: http://www.ath.ee/est/info/ath_kool

ATHga lapse õpetamise põhimõtted:

  • loo struktureeritud ja etteennustatav keskkond;
  • tööta õpilasega kindlalt ja väldi ebaõnnestumisi;
  • päevakava rituaalid (sh selge signaal tunni alguse ja lõpu kohta);
  • lühemad õppesessioonid, rohkem pause, rohkem erinevaid võimalusi ülesannete lahendamiseks;
  • selged reeglid;
  • arutage läbi kõik muutused reeglites ja päevakavas;
  • viivitamatu tagasisisde andmine käitumisele;
  • positiivne suhtumine, pingutuste tunnustamine, mitte ainult kiitmine saavutuste eest;
  • auditiivsed ja visuaalsed signaalid (sh piktogrammid);
  • selgelt struktureeritud ülesanded, mis on antud väikeste sammudena;
  • õpilase istekoht õpetaja lähedal;
  • personaalne mentor (kaasõpilane), kes aitab vajadusel (konfliktid jne);
  • pane laps istuma koos positiivse eeskujuga.

 

Kes aitab?

Lastepsühhiater – konsulteerimine, nõustamine, pereteraapia, vajadusel medikamentoosne ravi

Lastepsühholoog – psühholoogiline nõustamine, psühhoteraapia, pereteraapia

Eripedagoog/logopeed – abistab õpetamisprobleemide osas

 

 

Kasutatud ja soovitatavad materjalid:

http://www.ath.ee/est/

http://peaasi.ee/mis-on-aktiivsus-ja-tahelepanuhaire/

Roomeldi, M. jt. (2003). Hüperaktiivne laps. Tartu Ülikool,

Vaimne tervis – väärtus meie kõigi jaoks (infokogumik laste vaimse tervise häiretest)/ Aktiivsus- ja tähelepanuhäire, K. Kandimaa, M.Koolmeister,M.Parksepp

Tõlge TIMSIS-st. AKTIIVSUS- JA TÄHELEPANUHÄIRE (ATH) (ingl.k. Attention Deficit Hyperactive Disorder – ADHD)

„Laste ja noorte psühhiaatria“ Medicina 2006

Neuhaus C. (2001). Hüperaktiivne laps

Nõmme A. (2005). Hüpi lasteaias

Lina M. (2007). Minu armas hüpi

  1. Treier, V. Vilu Hüperaktiivne laps lasteaias, Eripedagoogika nr 40, okt 2012

www.elf.ee

www.adhd.com

www.info-adhd.de/adhs-was-ist-das.html