Andekus

Koostaja: Arma Eensalu (jaanuar 2016)

Andekuse olemus

Andekus on individuaalne potentsiaal saavutada silmapaistvat edu ühel või mitmel alal.

Kuidas andekat last ära tunda?

  • õpib varakult lugema
  • kiire õppija
  • hea abstraktne mõtleja
  • arenenud kujutlusvõime (kujuteldavad sõbrad, võimendab oma hirme)
  • kestva tähelepanu võime
  • laialdane sõnavara
  • väga hea mälu
  • hea arvutaja ja piltmõistatuse kokkupanija
  • tundlik ja emotsionaalne
  • arenenud õiglustunne
  • püüdleb oma tegemistes täiuse poole
  • huvides järjekindel
  • eelistab endast vanemate seltskonda
  • hea huumorimeel
  • laialdased huvid
  • väga loominguline
  • iseseisev
  • protestimeelne (kaldub arvustama autoriteete)

Andekate kognitiivne eripära

  • ulatuslik teadmiste baas ja võimekus teadmiste kasutamiseks
  • keerukamate ülesannete eelistamine
  • efektiivsus probleemi olemuse väljatoomisel ja liigitamisel
  • paindlikkus probleemi lahendamise strateegiate valikul
  • paremad metakognitiivsed (mõtlemine oma mõtlemisest) ja eneseregulatsioonioskused

 

Müüdid

 

  • Andekad lapsed on targad ja saavad seega ise hakkama (müüt). Kui ei anta võimalust end arendada ja esineda vastavalt võimetele, kaob motivatsioon ja huvi ning õppimisvõime halveneb (aju ei saa küllaldast stimulatsiooni).
  • Andekad õpilased on edukad kõigis ainetes (müüt). Mõned lapsed on edukad teatavas valdkonnas, esineb ka õpiraskustega andekaid lapsi.
  • Andekad lapsed on ühesugused (müüt). Andekate laste võimed, iseloomujooned ja probleemid on väga erinevad, mistõttu vajavad andekad lapsed individuaalset lähenemist.

 

 

Andekate laste tuvastamine

 

Tuvastada aitab keskmine hinne, IQ testid, psühhomeetriline testimine, saavutused, õpetaja hinnang,  intervjuud, loomingulisuse testimine, tulemuslikkus. Soovitada võivad nii kaaslased, vanemad, õpetajad kui ka juhendajad.

 

  1. Intelligentsuse ehk vaimse võimekuse testid (andekaks loetakse intelligentsustestide alusel lapsi, kelle IQ on üle 120-130)
  2. Renzulli skaalasid (mõeldud õpetajatele andekate õpilaste tuvastamiseks) kasutatakse andekate tuvastamise protsessi ühe osana, sobib kasutamiseks alates 10. eluaaastast.  Väga oluline, et õpetajad oleksid hinnanguskaalade kasutamisel õpilaste hindamiseks saanud eelneva ettevalmistuse andekuse valdkonnas üldiselt ja konkreetsete omaduste tuvastamise osas spetsiifiliselt. Renzulli skaalade kasutamise kohta on täpsem juhend avaldatud raamatus  “Andekas õpilane klassis: abiks õpetajale andekate õpilaste tuvastamisel ja  toetamisel” (toim. Viire Sepp), TÜ teaduskool (2012).
  • Õppimisvõime

– laialdased teadmised mingi konkreetse teema kohta

– võime mõista asju sügavuti ja saada aru, kuidas asjad toimivad

– oskab teha täpseid ja leidlikke tähelepanekuid

  • Loovus

– võime tulla välja ebatavaliste, ainulaadsete või leidlike vastustega

– julgeb võtta riske

– oskab näha koomikat situatsioonides, kus teised seda ei näe

  • Motivatsioon

– vähene vajadus õpetaja suunamise järele

– püsiv huvi kindlate teemade või probleemide vastu

– kalduvus eelistada olukordi, kus on võimalik oma tegevuse tulemuste eest ise vastutada

  • Juhtimine

– oskab teha teistega koostööd

– hea suhtlemisoskus ning võime oma ideid kaaslastele selgelt väljendada

– hea organiseerimisvõime

  • Kunstid
  • kasutab oma kunstitöödes mitmeid erinevaid elemente, et varieerida nii töö

sisu kui teemat

– tegeleb kunstialaste projektidega pikalt ja põhjalikult

– kasutab kunstilist väljendusviisi ka mujal peale kunstitunni

  • Muusika

– püsiv huvi muusika vastu; soov kuulata ning luua muusikat

– hea muusikaline kuulmine; võime tajuda peeneid nüansse helide toonis, tämbris, valjuses, pikkuses

  • hea rütmitunne
    • Näitlemisoskus

– samastub kergesti väljamõeldud tegelaste tunnete ning soovidega

– oskab rääkides publiku tähelepanu püüda ja hoida

– suudab publikus erinevaid emotsioone esile kutsuda (panna inimesi naerma, kulmu kortsutama, tundma end ebamugavalt jne)

  • Suhtlemise täpsus ja väljendusrikkus

– kasutab omadussõnu lisamaks tekstile emotsionaalsust, värvi ja ilu

– väljendab oma mõtteid mitmel moel, et teised paremini aru saaksid

– kasutab tähendusvarjundite edasiandmiseks palju erinevaid sünonüüme

– annab infot hästi edasi ka läbi kehakeele ja näoväljenduste

– kasutab värvikaid ja fantaasiaküllaseid väljendeid, sõnamänge ja analoogiaid

  • Planeerimisvõime

– näeb ülesande lahendamiseks vajalike üksiksammude ja tervikpildi seost

– näeb ette eesmärgi saavutamisel erinevaid võimalikke takistusi

– oskab tegevust ajaliselt planeerida

  • Tehnikavõimed

– õpib uut tarkvara kasutama ilma formaalse koolituseta

– aitab teisi tehnoloogiaga seotud probleemide juures

– kaasab tehnoloogiat erinevate loominguliste tegevuste või ülesannete juures

  • Lugemine

– kasutab eelnevalt omandatud kirjanduslikke mõisteid uute lugemiskogemuste juures

– on järjekindel väljakutset pakkuvat ja keerukamat teksti lugedes

– tahab lugeda erinevat tüüpi huvipakkuvat materjali

  • Matemaatika

– naudib keerukaid matemaatilisi mänge ja loogikaprobleeme

– läheneb loominguliselt matemaatiliste probleemide lahendamisele

– kasutab matemaatiliste mõistete selgitamiseks erinevaid viise (graafikud, valemid, kirjalikud  selgitused, pildid)

  • Teadus

– huvi selle vastu, miks asjad on nii, nagu nad on

– huvi teadusprojektide ja uurimuste vastu

– oskab hästi andmeid interpreteerida

 

Võimalikud andekate laste iseärasustest tulenevad probleemid

 

Andekate laste omadused Võimalikud probleemid
 Õpivad kiiresti, märkavad seoseid, mõtlevad kriitiliselt. On tüdinenud. Neile ei meeldi kordamised. Nad varjavad oma andeid, et meeldida teistele. Kogevad, et tark olla on tülikas.
On keeleliselt arenenud, osavad sõnu seadma. Domineerivad vaidlustes ja arutluses. Ei kuula teisi. Kalduvad olema teiste suhtes manipuleerivad.
On väga energilised. Nad vajavad vähem und. Väljakutse puudumine tekitab neis tüdimust
On väga uudishimulikud. Püüavad tegeleda korraga liiga paljude asjadega.
On väga kannatlikud ja keskendumisvõimelised. Õpivad klassis teistest erinevas rütmis. Ei taha, et neid katkestatakse.
Õpivad kiiremini. On suunatud kõrgetele saavutustele. Võivad olla rahulolematud, kui ei saavuta soovitud taset.
Neil on väga sügavad ja intensiivsed emotsioonid. Nad on äärmiselt tundlikud. Tunnevad ennast halvasti, kui nende mõtetest ja tunnetest ei hoolita.
Nad on tugeva õiglustundega ja idealistlikud. Püüavad läbi viia ebarealistlikke ja idealistlikke muudatusi. Võivad muutuda küüniliseks, kui see ei õnnestu. Eakaaslased ei mõista neid.
Püüavad olla täiuslikud (perfektsionism). Seavad endale liiga kõrgeid eesmärke. Nad kardavad läbikukkumist ja ei julge endale uusi ülesandeid võtta.
On sõltumatud ja protestimeelsed. Tõstatavad probleeme ja küsimusi, mis võivad teisi ärritada. Kalduvad mässumeelsusele.
Tunnevad, et nad on teistest erinevad. Tunnevad ennast üksi ja eraldatuna, neil on madal enesehinnang.
Neil on väga hea huumorimeel. Kalduvad tegema nalju teiste arvel. On segaduses, kui nende nalju ei mõisteta.
Neil on väga hea kujutlusvõime. Neid peetakse veidrikeks. Rutiinne töö tekitab neis rahulolematust.
Nad suhtlevad palju endast vanematega. Nad tunnevad üksindust, sest omaealised ei ole huvitavad, neist vanemad on aga teistsugused.
Süvenevad erilise põhjalikkusega. Õpetajad ja kaasõpilased arvavad, et nad raiskavad enda ja teiste aega.

 

 

Andekate toetamine

 

  1. Aktselereerimine ehk õpe kiirendatud tempos
  • varasem kooliminek
  • klassikursusest ülehüppamine
  • ainekava “kokkupakkimine” ehk kompakteerimine (õppekava läbimine mõnes aines ettenähtust kiiremini)
  • integreeritud õppekava andekatele lastele koostöös mõne kõrgkooli või teadusasutusega
  • individuaalne õppekava mõnes aines või mingil perioodil
  • kõrgema taseme kursuste kuulamine (TÜ Teaduskool, TLÜ Õpilasakadeemia, TTÜ Tehnoloogiakool)
  • mitteformaalhariduslikud programmid ( konkursid, võistlused, muuseumitunnid, teaduskeskuste külastamine, õpe aine- ja huviringides, laagrid, suvekoolid, kaasamine koolis ühistegevuste ettevalmistamisel ja läbiviimisel)

 

Kiirendatud õppe puhul on täheldatud andekate õpilaste edenemist nii akadeemilises kui sotsiaalses mõttes, suhtlemine vaimselt võrdsete kaaslastega mõjutab positiivselt nende emotsionaalset heaolu.

 

  1. Õppekava rikastamine
  • uudsete valdkondade, tegevuste, ametite, inimeste tutvustamine („Tagasi kooli!“ algatus), lühikursused, filmid
  • aineringid, vaba- ja valikkursused
  • uurimistöö tegemine (tegeldakse reaalsete ülesannetega, konkreetse kitsa valdkonna meetoditega)
  1. Õppe individualiseerimine
  • homogeensete klasside, rühmade, koolide moodustamine – näiteks süvaõppega koolid (keeltekool, muusikakoolid, kunstikoolid jne), eri suundadega klassid (loodusklass, reaalklass, keelteklass, muusikaklass) või huviringid, treeningrühmad jne
  • õppe läbimine individuaalselt erinevas tempos, teistest kiiremini või aeglasemalt
  • õpe heterogeensetes klassides ja rühmades – individualiseerimise võimalused avalduvad õppematerjali diferentseerimises, valikkursuste ja teiste õppe rikastamise vormide kaudu
  1. Kodune toetus
  • iseseisvus, valikuvabadus, aeg isiklike huvide jaoks, riskide võtmise võimaldamine
  • mõistmine, aktsepteerimine, huvide toetamine, pere ühistegevused
  • ka konfliktide puhul olla lapse poolel, seista lapse eest kollis
  • anda aega eakaaslastega olemiseks, soosida sõprust eri vanuses inimestega
  • tunnustada võimeid, tuua positiivseid eeskujusid, pakkuda väljakutseid
  • kaasata last vanemate huvialadesse, karjääriplaneerimine
  1. Toetus koolist
  • kiirendatud ja rikastatud õppekava, süvaõpe, mentorlus
  • ainekava kompakteerimine
  • anda võimalus olla koos intellektuaalselt võrdsete kaaslastega
  • iseseisvate õpioskuste arendamine
  • karjäärinõustamine, akadeemiline ja individuaalne nõustamine
  • tunnustamine, vajaminevate ressursside võimaldamine
  • kokkuleppel puudumise lubamine
  • testimine
  • alternatiivsed klassivälised õppevõimalused
  • individuaalne õppekava
  • valikuvõimaluste laiendamine
  • traditsioonilistest kooli regulatsioonidest ja eeskirjadest sh ajalistest ja ruumilistest piirangutest loobumine

 

 

Lisalugemist

 

Adams, K. (2007). Arenda oma lapse andeid. Lõbusaid harjutusi vaimse tegevuse arendamiseks 0–11aastastele. Koolibri.

Aru, J., & Bachmann, T. (2009). Tähelepanu ja teadvus. Tallinn: Tänapäev.

Christiani, A., Scheelen, F. (2004). Arenda võimeid. Ande avastamine, arendamine, rakendamine. Ilo.

Einon, D. Mängime ja õpime: 130 toredat tegevust 2–6aaststele. Varrak.

Einon, D. (2003). Loov laps: märgake ja arendage oma lapse sünnipäraseid andeid. Varrak.

Einon, D. (2002).Meie tark laps: kuidas oma last arendada ja julgustada, et ta sünnist kuni kuuenda eluaastani võimalikult palju õpiks. Maalehe Raamat.

Eysenck, H.J. (2004). Tunne oma IQ. Odamees.

Fisher, R. (2006).Mõtlemismängud. Atlex.

Fisher, R. (2005).Õpetame lapsi mõtlema. Atlex.

Fisher, R. (2004).Õpetame lapsi õppima. Atlex.

Gelb, M. (2003). Avastage endas geenius. Kuidas mõelda nagu ajaloo kümme kõige

revolutsioonilisemat vaimuhiiglast? Pegasus.

Hango, K. (1993). Kuidas vannitada dinosaurust. Harjutusi lastele loovuse arendamiseks. Elmatar.

Heinla, E. (2001). Loova mõtlemise harjutused. Tallinn: Interdistsiplinaarsete Uuringute Instituut.

Isikusepsühholoogia. (2003). Toimetanud Allik, J., Konstabel, K., Realo, A.TÜ Kirjastus.

Intelligentsuse psühholoogia. (2011). Toimetanud Mõttus, R., Allik, J., Realo, A. TÜ Kirjastus. http://www.intelligentsus.eu/

Krull, E. (2000). Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. TÜ Kirjastus.

Leino, M. (2009). Kui koolis on halb. AS Ajakirjade Kirjastus.

Pittelkow, K. & Jacob, A. (2004). Andekas laps. Avasta oma lapse andeid ja võimed. Väike Vanker.

Sepp, V. (2010). Andekusest ja andekatest lastest. Atlex

Praktiline intelligentsus. (2003). Toimetanud Sternberg, R.J., Forsythe, G.B., Hedlund, J., Horvath, J.A., Wagner, R.K., Williams, W.M., Snook, S.A., Grigorenko, J.L. Külim.

Tulving, E. (2002). Mälu. Tartu: TÜ Kirjastus.

Tynan, B. (2004). Sinu laps suudab mõelda nagu geenius. Tänapäev.

Tynan, B.(2009). Aita oma lapsel silma paista. Kuidas avastada lapse peidetud andeid. Pegasus.

Unt, I . (2005). Andekas laps. Raamat õpetajale ja lapsevanemale. Koolibri.

Ward, S. (2001). Terane laps. Aidake oma lapsel andekaks saada. Varrak.

Internetimaterjale andekuse kohta: Eesti keeles www.teaduskool.ut.ee/andekus Inglise keeles www.hoagiesgifted.org

 

 

Kasulikke viiteid

 

Eesti Hariduse Infosüsteem vt www.ehis.ee Haridusasutuste, sh huviharidusasutuste infobaas

Noorte infomess Teeviit www.teeviit.ee/

Rajaleidja vt www.rajaleidja.ee Karjääriplaneerimine, karjääriabi

SA INNOVE www.innove.ee Kutseõpe, eksami- ja kvalifikatsioonikeskus, õppenõustamiskeskuste kontaktid

Tartu Ülikooli Teaduskool vt www.teaduskool.ut.ee Teadusandekate õpilaste arengut toetav kompetentsikeskus, Eesti ja rahvusvaheliste olümpiaadide koordineerimine, info üleriigiliste ainevõistluste ja –konkursside kohta, kursused ja õppematerjalid

Tallinna Ülikooli Õpilasakadeemia vt www.tlu.ee/akadeemia Kursused gümnaasiumiõpilastele

Tallinna Tehnikaülikooli Tehnoloogiakool vt www.tehnoloogiakool.ttu.ee  Tehnoloogiakursused ja laagrid õpilastele

Õpilaste Teaduslik Ühing vt www.archimedes.ee

 

Teaduskeskus AHHAA vt www.ahhaa.ee

Energia Avastuskeskus vt www.energiakeskus.ee

Teaduslaagrid vt www.teaduslaager.ee/ Tartu Ülikooli teaduslaagrite portaal

GLOBE vt www.globe.ee/globe/avaleht Ülemaailmne koolide keskkonnaprogramm

Kooliroboti projekt http://www.robootika.ee/lego/projekt/

Novaator vt www.novaator.ee/ Tartu Ülikooli teadusuudiste portaal

Fyysika.ee vt www.fyysika.ee/ Eesti Füüsika Seltsi füüsika-alase info internetivaramu, kus on muu hulgas hulgaliselt videodemonstratsioone lihtsate füüsikakatsete kohta

Keemiavideod vt www.chemicum.com Tartu Ülikooli keemikute 100+ keemiakatset

Materjalimaailm vt http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm Ülevaade erinevatest materjalidest ja nende avastamise ajaloost ja kasutusaladest

Astronoomia.ee vt www.astronoomia.ee Astronoomia-alased uudised ja teave.

Miksike vt www.miksike.ee Õpikeskkond, kus leiab mitmesuguseid õppematerjale ja korraldatakse ka võistlusi.

http://www.teaduskool.ut.ee/et/renzulli-skaalad

 

Kasutatud kirjandus

 

  1. Andekas õpilane klassis. Abiks õpetajale andekate õpilaste tuvastamisel ja toetamisel. Tartu Ülikooli Teaduskool (2012) Toimetaja: Viire Sepp
  2. Abiks õpetajale http://www.teaduskool.ut.ee/et/andekus-voimekus/abiks-opetajale
  3. Sepp, V. (2010). Andekusest ja andekatest lastest. Atlex
  4. Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes (2010) Toimetaja: Eve Kikas