Depressioon

Koostaja: Arma Eensalu (jaanuar 2016)

 

Depressiooni olemus

Depressioon on meeleoluhäire, mille puhul inimene tunneb, et on ülimalt kurb, rõõmutu,

masendunud ja võimetu kogema naudingut. Rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis (RHK-10)  asub depressioon koodi F32 all. Sõltuvalt ilmnevate sümptomite hulgast jaguneb depressioon kergeks, mõõdukaks ja raskeks.

Põhisümptomiteks on alanenud meeleolu, huvi ja elurõõmu kadumine ja energia vähenemine, mis toob kaasa suurenenud väsitatavuse ja vähenenud aktiivsuse.

Lisasümptomid: tähelepanu ja kontsentratsioonivõime alanemine; alanenud enesehinnang ja eneseusaldus; süü- ja väärtusetustunne (ka kerge vormi puhul); trööstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku; enesekahjustuse- või suitsiidimõtted või -teod; häiritud uni; isu alanemine. Depressiooni diagnoosiks on nõutav tavaliselt vähemalt kahenädalane kestus.

 

Põhjused

  • Pärilikud tegurid

polügeensed ehk mitme geeni kaudu päranduvad

  • Neurobioloogilised tegurid

Muutused aju keemilises tasakaalus (serotoniin, noradrenaliin, dopamiin); kasvuhormoonide madal tase, füüsiline haigus, ravimite kõrvalnähud, päikesevalguse puudumine.

  • Psühholoogilised tegurid

Lapsepõlvetrauma, lähedase inimese kaotus, hülgamine, hoolitsuse ja armastuse ning  kasvutoetuse puudumine, pikaajaline stress, koolikiusamine,  edutu koolijõudlus, autoritaarsed vanemad (karm kasvukeskkond), füüsiline ja seksuaalne väärkohtlemine, konfliktid ja tülid kodus, negatiivsed mõtted tuleviku kohta, emotsionaalne tundlikkus, raskused läheduse saavutamisega, lein, unistuste purunemine, oma surelikkuse tajumine, enesehinnangut alandavad kogemused (alahindamine, allutamine, pilkamine, häbistamine, pettumine, ebaõnnestumised).

  • Sotsiaalsed tegurid

Sotsiaalsete toetusvõrgustike puudumine või toetuse nõrkus, perekonna sotsiaalsed raskused,  (töötus, vaesus, rasked majandusolud), peres ilmnevad füüsilised ja psüühilised haigused, stiimulite puudus, ema depressiivsus.

 

Lapseea depressioon

Depressioon lapse puhul ei pruugi olla äratuntav. Sümptomiteks ebamäärane rahutus, keskendumisraskused, impulsiivsed raevuhood, sattumine kaklustesse, vähene pettumuste talumise võime, saavutusvõime alanemine, kontaktidest tagasitõmbumine, väsimus, mitmesugused somaatilised vaevused (pea ja kõhuvalu). Mida väiksem on laps, seda enam väljenduvad depressiooni sümptomid käitumises. Kooliealise lapse depressioonis võib esineda õpitud oskuste taandumist ning huvi vähenemist  ümbritseva keskkonna vastu. Ilmnevad erinevad märgid – suitsiidse sisuga mõtted, kirjad, joonistused, hinnete kõikumised. Depressiooni on raske hinnata teismeeas, kuna depressiooni sümptomeid on lihtne segi ajada teismelise ealiste iseärasustega.

 

Tunnused ja vanuselised eripärad

6 – 12 aastase lapse depressiooni tunnused

  • Masendunud meeleolu väljendub nii ilmes, žestides kui ka mängudes (lõhkumine, vigastamine, etteheide, kriitika, kaotused, hülgamine, pidurdatus, nutmine, rahutus)
  • Unehäired, isutus, voodimärgamine, värisemishood, kehatemperatuuri ebastabiilsus
  • Õppeedukuse halvenemine, oma võimete ja oskuste kasutamise suutlikkuse vähenemine
  • Suhtlemisraskused või narrirolli võtmine, et saada positiivset tähelepanu ja tõrjuda masendust
  • Motoorika aeglustumine või kiirenemine, kohmakuse esinemine
  • Pingeseisundite talumise raskused, madal enesehinnang
  • Agressiivsus (eriti poistel), hävitav käitumine, solvumine, konfliktsus
  • Somaatilised vaevused, väsimus ja tüdimus (ebameeldivad aistingud ja valud kehas)
  • Enesetapuähvardused ja –katsed
  • Õnnetustesse sattumine (enesehävituslikkus, suitsiidikalduvus)

12– 18 aastase lapse depressiooni tunnused (peaaegu samad, mis täiskasvanutel)

  • Kurvameelsus
  • Huvide, harrastuste ja elurõõmu kadumine
  • Lootusetus – ja abitustunne
  • Ärritumine, agressiivsus
  • Enesehinnang ja õpimotivatsioon on madalad
  • Keskendumisraskused
  • Suitsiidimõtted, suitsiidikatsed, enesevigastamised, suitsiidid
  • Unehäired, märgatav kõhnumine või tüsenemine
  • Düssotsiaalne käitumine (popitegemine, varastamine, kaklemine)

 

Mida teha?

Märgata lapse käitumises neid eripärasid, mis võivad viidata tema kurbusele, masendusele, murele, vihale, trotsile. Oluline on osata lapse probleemi tegelike põhjusteni jõuda. Soovituslik on  T. Gordoni positiivsete mina-sõnumite ja aktiivse kuulamise meetodi rakendamine. T.Gordoni metoodika võimaldab depressiivset last kuulata, mõista, julgustada. Vanemate oskus oma last aidata ennast aitama, annab lapsele turvatunde, et ta saab hakkama. Laps vajab julgustamist, et ta räägiks oma elus juhtunust. Empaatiline kuulamine ja tema tunnete mõistmine on üks olulisi samme lapse ja nooruki depressiooni põhjuste selgitamisel ja sellega toimetulekul.

Oluline on leida lapse ravi toetav sotsiaalne võrgustik (perekond, kool, huviringid, eakaaslased). Võrgustikus olevatelt isikutelt soovitakse käitumise tasakaalukust ja võimet taluda depressioonis oleva lapse poolt põhjustatud võimalikke ärritavaid tundeid.

Kuna õpetajad omavad tähtsat rolli lapse depressiooni märkamisel, siis pakkuda õpetajatele teemaalaseid koolitusi, kogemusi ning pädevust identifitseerimaks lapse depressiooni.

 

Ravi

 

  • Depressioonile viitavate tunnuste korral suunata lapse perearsti, psühholoogi või psühhiaatri juurde
  • Ravi algab põhjalikust uuringust (kliiniline intervjuu, testid), infot kogutakse lapselt ja temaga seotud täiskasvanutelt
  • Teaduspõhistest psühhoteraapiameetoditest kasutatakse ravis ennekõike kognitiivse, käitumusliku ja interpersonaalse psühhoteraapia tehnikaid.
  • Laste ja noorukite depressiooni ravis on oluline biopsühhosotsiaalne lähenemine, mis peaks haarama psühhoteraapia, medikamentoosse ravi ja sotsiaalsete suhete võrgustikule suunatud meetodid. Hoolikalt tuleks hinnata suitsiidiriski, kui lapsel või noorukil on suitsiidmõtted või -plaanid, tuleks ta hospitaliseerida.
  • Ravi perioodil koolikohustuse täitmine otsustatakse sõltuvalt haiguse faasist. Ravi võib kesta 7 kuni 11 kuud.

 

Kes aitab?

  • Märkajad: lähedased, klassikaaslased, sõbrad, klassijuhataja, õpetaja, kooliõde, kooliarst, perearst, sotsiaalpedagoog, eripedagoog ja koolipsühholoog.
  • Diagnoosib psühhiaater ja määrab vajadusel ravi ning kaasab kliinilise psühholoogi.
  • Abiandjateks võivad olla veel kriisiabi spetsialist, valvepsühhiaater.
  • Koolis reguleerib tugisüsteemide tööd Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, kus on täpselt määratletud HEV (hariduslik erivajadus) (depressioonis õpilane on samuti HEV õpilane) õpilase olemus, õppe korraldamine ja arengu toetamine.

 

 

Kasutatud kirjandus

 

  1. Almqvist, F. (2006) Laste- ja noorte psühhiaatria. AS Medicina
  2. Hokkonen, K. (2012) Õpetajate teadmised lapseea depressioonist. Magistritöö http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/5123/1/Hokkonen2012.pdf
  3. Laste ja noorukite depressioon: Konverentsi materjalid. Külastatud aadressil onk.ee/fileadmin/_temp_/Konverentsi_teesid2.doc
  4. Preston, J. (1999) Kuidas jagu saada depressioonist. Väike Vanker
  5. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus. (2010)
  6. RHK-10 (1993) Tartu Ülikooli psühhiaatria kateeder

 

http://www.lasteabi.ee/ – Uus üleriigiline lasteabi telefon 116 111, foorum, infobaas

Tartu Nõustamis- ja kriisiabikeskus Laste ja Noorte Kriisiprogramm toetamaks leinavaid lapsi Hingehoiukeskus Ohvriabi  http://www.tnk.tartu.ee/ – Info ohvriabi kohta Eestis, uuringud, hüvitised, kirjandus

Kliinik.ee – Terviseportaal, võimalus on-line esitada meditsiinilisi küsimusi

Eesti Seksuaaltervise Liit – siin leidub mh. “Armastuse aabits” – seksuaalteemalisi materjale noortele, sh ka rasedus, raseduse vältimine, abort, suguhaigused, mees ja naine üldiselt ja palju muud. Samuti noorte seksuaalnõustamiskeskuste nimekiri

Arengukeskus Avitus – noorte jm murerühmad, psühholoogid, psühhiaatrid

Sa ei ole üksi – toetav, turvaline ja informatiivne vestlusruum depressiooni, ärevuse, bipolaarse meeleoluhäire jmt teemadel

Tartu Naiste Varjupaik – info lähisuhtevägivallaga kokku puutuvale inimesele

Tallinna Naiste Kriisikodu Leinaleht – Kuidas tulla paremini toime, kui lähedase inimese surmaga kaasneb lein. Leinaleht püüab valgustada inimese leinateed ja otsida koos vastuseid seal tekkivatele küsimustele

Lahendus.net Tallinna Perekeskus – Tallinna Perekeskus, mis on Tallinna elanikele tasuta. Saab registreerida psühholoogi vastuvõtule või küsida nõu telefoni ja ka kirja teel http://www.lapsemure.ee/ Kiirabi 112

DepNet – põhjalik info ja nõuanded depressioonis inimesele ja nende lähedastele

PERH Psühhiaatriakliinik

Tartu Psühhiaatriakliinik tel 7319100

http://www.lahendus.net/