Füüsiline väärkohtlemine, lapse väärkohtlemise märgid

                 

Allikas:

http://www.kriminaalpoliitika.ee/et/perevagivald/laste-vaarkohtlemine-peres

Füüsiline väärkohtlemine on vanema või hoidja tahtlik, mitteõnnetuslik füüsilise jõu kasutamine lapse suhtes, mis võib vigastada last. Füüsiline väärkohtlemine võib põhjustada lapsele kergemaid, raskemaid või isegi eluohtlikke füüsilisi ja ka psühholoogilisi kahjustusi. Füüsilise väärkohtlemisega seotud tegevused on järgmised:

Lapse kehaline karistamine on vägivalla vorm, mida määratletakse kui karistust füüsilise jõu kasutamisega ning mille eesmärk on tekitada valu või ebamugavust lapsele (isegi kergemat laadi).

Lapsed võivad olla vägivaldses peres:

  • otsesed ohvrid (neile suunatud vägivald);
  • teiste pereliikmete vahelise vägivalla pealtnägijad või -kuuljad;
  • võivad langeda kogemata ohvriks teisele isikule suunatud vägivalla korral;
  • on haaratud teise isiku vastu suunatud vägivalda (nt laste kaudu teise vanemaga manipuleerimine).

Füüsiline väärkohtlemine:

  • Tõukamine, lükkamine;
  • Näpistamine, küünistamine;
  • Väänamine, pigistamine;
  • Raputamine (vt ka raputatud lapse sündroom allpool);
  • Millegagi viskamine;
  • Juustest sikutamine, tirimine;
  • Löömine käe, jala või esemega;
  • Peksmine;
  • Põletamine;
  • Lämmatamine, kägostamine;
  • Uputamine;
  • Relva kasutamine lapse vastu.

Teiste pereliikmete vahelise vägivalla pealt nägemine või kuulmine on samamoodi last kahjustav kui otsene vägivald lapse suhtes, seega tuleb pidada perevägivalla tunnistajaks olemist ka lapse väärkohtlemiseks. Vanemad arvavad sageli, et kui lapsed ei kuule ega näe toimunut, siis nad vägivallast teada ei saa ja see neid ei mõjuta. Tegelikult on nii, et mitte üksnes vägivallajuhtumi juures olemine või kõrvalt toast kuulmine ei mõju lapsele halvasti, vaid ka vigastustega ja muserdatud vanemate nägemine ning pingelise õhkkonna tajumine kodus. Seega võib välja tuua järgmised perevägivalla toimumise tunnistajaks olemise viisid:

  • Perevägivalla vahetu kuulmine;
  • Perevägivalla vahetu nägemine;
  • Hiljem vägivallajuhtumi tagajärgede nägemine (nt lõhutud asjad, vigastustega ja/või emotsionaalselt häiritud vanem/pereliige, üksteist vältivad vägivalla osapooled);

Paraku kalduvad vägivaldses peres vägivallatseja (aga ka ohver) lapsi ära kasutama nn vahendajatena (nt sõnumi edastamine), „spioonidena“ (teise vanema tegevuse jälgimine) või siis loovad „alliansi“ lapsega teise vanema vastu. Sageli vanemad ei seleta lapsele, miks vägivald toimus või mida see tähendab. Vanemad loodavad lapsi säästa, kui neid asjasse ei pühendata. Ent lastele mitterääkimisel on ka omad miinused. Lapsed võivad hakata seostama vägivalda endaga ning tunda end toimunus süüdi või vastutavana. Samuti võivad nad võtta omaks vägivaldse käitumismustri, seda eriti siis, kui keegi otseselt vägivalla kasutamist ei tauni.

Raputatud lapse sündroom  on väikelapse (imiku) füüsilise väärkohtlemise vorm, mille käigus lapse vanem või hooldaja raputab last tugevalt. Lapse raputamine võib põhjustada lapsele tõsiseid tagajärgi, sh mälu-, kõne-, käitumis- ja õppimishäired, alaarengut, pimedaks või kurdiks jäämist või isegi surma.

Põhjused: lapse nutt, rahutu magamine; protest potil käimise vastu, sage mähkmete märgamine; sagedased haigused; lapse isutus, toiduga mängimine; hooldaja toimetulematus stressi ja vihaga.

Raputatud lapse sündroomi märgid:

  • Uimasus, letargia;
  • Oksendamine;
  • Ajukahjustused;
  • Verevalumid;
  • Ajuveresoonte venitused ja rebenemised, verejooksud.

Lapse väärkohtlemise märgid

Lapse väärkohtlemise märgid on erinevas vanuses laste puhul kohati erinevad.

Ebaturvalise kiindumussuhte mõju lapse arengule

Paljudel väärkoheldud lastel on ebaturvaline kiindumussuhe oma vanematega, mistõttu kalduvad nad oma vanemaid vältima või tõrjuma, kuna ei taju vanemaid turvatunnet pakkuvana. Kiindumussuhte stiil mõjutab aga lapse ettekujutust suhetest teiste inimestega, sh ka sõprussuhted. Ebaturvalise kiindumussuhtega lapsed võivad teisi lapsi mitte usaldada, neil võib olla puudulik arusaamine kohastest suhtlemisviisidest ning nad võivad olla teistega läbikäimisel agressiivsed. See võib omakorda põhjustada lapse ebapopulaarsust ja tõrjumist eakaaslaste poolt. Nii võib juhtuda, et väärkoheldud lapsed muutuvad isoleerituks ja üksildaseks või siis hakkavad sõbrustama teiste sarnaste probleemide ja staatusega lastega.

Väikelaps (0-3 eluaastat)

Üldised väärkohtlemise märgid

  • Häired kognitiivses arengus;
  • Hilinenud kõne areng;
  • Usaldamatus vanemate, hooldaja suhtes;
  • Ebaturvaline kiindumussuhe (selle kohta vt täpsemalt allpool)

Spetsiifilised füüsilise väärkohtlemise märgid

  • Traumajärgne stressi häire
  • Vastumeelsus füüsilise kontakti suhtes
  • Vanema ja teiste lastega suhtlemise vältimine
  • Eakaaslastega suhtlemisel kaldub laps käituma agressiivselt
  • Seletamatult tekkinud verevalumid, haavad, luumurrud, nihestused, löömise jäljed
  • Sisemised vigastused, ajukahjustus
  • Ärrituvus
  • Valu või ebamugavustunne mängimisel, istumisel, liikumisel
  • Vanema seletused lapse vigastuste suhtes on ebamäärased ja vastuolulised
  • Letargia, unisus, oksendamine
  • Mahajäämus füüsilises arengus ja motoorsetes oskustes
  • Sage füüsiline vägivald põhjustab pidevat hirmutunnet
  • Imiku raputamise märke vaata

 

Koolieelik

Üldised väärkohtlemise märgid

  • Ebaturvaline kiindumussuhe (selle kohta vt täpsemaltsiit)
  • Vähene sotsiaalne kompetentsus;
  • Agressiivne käitumine suhtlemisel teistega (eakaaslastega).

Spetsiifilised füüsilise väärkohtlemise märgid

  • Seletamatult tekkinud verevalumid, haavad, luumurrud, nihestused, rihma vm esemega löömise jäljed
  • Erinevas paranemisastmes füüsilised märgid lapse kehal (haavad, verevalumid jt)
  • Sisemised vigastused, peakahjustused
  • Valu või ebamugavustunne mängimisel, liikumisel
  • Kergesti ärrituvus, impulsiivsus
  • Madal enesehinnang
  • Tähelepanu probleemid
  • Vähene initsiatiivikus ja motivatsioon
  • Tegevuste tegemisel raskused nende lõpetamisega
  • Kalduvus teise inimese sõbralikku käitumist interpreteerida vaenulikuna (st reageerivad teiste sõbralikele kavatsustele ärevuse ja vaenulikkusega)
  • Unehäired, regressiivne käitumine (enurees, pöidla imemine jt)

 

Noorem koolilaps

Üldised väärkohtlemise märgid

  • Madal enesehinnang, enesesüüdistused ja häbitunne
  • Usaldamatus teiste inimeste suhtes
  • Ebaturvaline kiindumussuhe (selle kohta vt täpsemalt allpool)
  • Psühhosomaatilised kaebused
  • Tähelepanudefitsiit
  • Hariduslikud erivajadused (aeglasem edasijõudmine koolitöödes, õpiraskused, klassikursuse kordamine; seksuaalselt väärkoheldud lastel on õpiedukus siiski parem kui füüsiliselt väärkoheldud või hooletusse jäetud lastel)
  • Konfliktsed suhted eakaaslaste, õpetajate ja vanematega
  • Raskused sõprussuhete loomisel ja hoidmisel.
  • Kohanemise ja keskendumise raskused koolis
  • Vähene sotsiaalne kompetentsus

Spetsiifilised füüsilise väärkohtlemise märgid

  • Seletamatult tekkinud verevalumid, haavad, luumurrud, nihestused;
  • Rihma vm esemega löömise jäljed;
  • Erinevas paranemisastmes füüsilised märgid lapse kehal (haavad, verevalumid jt);
  • Sisemised vigastused, peakahjustused;
  • Laps võib vältida osalemist kehalise kasvatuse tundides või teistes tegevustes, mis võivad paljastada verevalumeid, vigastusi või arme tema kehal;
  • Füüsilisele väärkohtlemisele võivad viidata valu või ebamugavustunne mängimisel, liikumisel või füüsilise treeningu ajal;
  • Probleemid intellektuaalses arengus ja keelelises eneseväljenduses;
  • Probleemid reeglite järgimisel;
  • Käitumis- ja sõnakuulmisprobleemid koolis ja kodus (peamiselt just füüsiliselt väärkoheldud lastel).

Teismeline

Üldised väärkohtlemise märgid

  • Negatiivsete emotsioonide väljendamine (nt viha, raev, ükskõiksus, ärevus);
  • Kõrgenenud depressiooni ja suitsidaalse käitumise risk;
  • Madal enesehinnang ja enesesüüdistused;
  • Agressiivsus;
  • Kodunt ärajooksmine.

Spetsiifilised füüsilise väärkohtlemise märgid

  • Puudulik enesekontroll, ei suuda piisavalt oma tundeid kontrollida, mistõttu on emotsionaalselt ebastabiilsed;
  • Vähene stressitaluvus;
  • Õpiraskused, probleemid koolikohustuse täitmisega;
  • Tähelepanu- ja keskendumisprobleemid;
  • Deviantne käitumine (õigusrikkumised, agressiivne käitumine, uimastite kasutamine);
  • Vägivalla kasutamine või kogemine kohtingul olles;
  • Verevalumid, haavad, luumurrud, nihestused;
  • Erinevas paranemisastmes füüsilised märgid lapse kehal (haavad, verevalumid jt);
  • Sisemised vigastused, peakahjustused;
  • Varajane seksuaalne aktiivsus, rasedus, suguhaigused