Haridusliku erivajadusega (HEV) laps koolis

Koostanud Reet Lill (detsember 2015)

Haridusliku erivajadusega õpilane on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega õpetajad), taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas. (PGS § 46)

 

Põhjused

  • -meditsiinilised
  • -psühholoogilised
  • -sotsiaalsed
  • -pedagoogilised

 

Märkamine

Õpilane

-vajab kaaslastest rohkem tähelepanu, individuaalset juhendamist, täiendavaid selgitusi, lisaaega tööde sooritamiseks

-on kartlik, ei suhtle kaaslastega

-käitub eakohatult

-ei ole motiveeritud õppima

-ei keskendu õppimise või muu tegevuse ajal

Vaatamata klassi- ja aineõpetajate poolsele õpilase toetamisele (diferentseeritud ja individualiseeritud õpetamine klassis, abistamine väljaspool tunde, lapsevanema pedagoogiline juhendamine või nõustamine) säilivad õpilase probleemid õppimise või käitumisega.

 

Mida teha?

Õpilase erivajaduse täpsustamine toimub koolis hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordineerija juhtimisel.

Haridusliku erivajaduse väljaselgitamiseks kasutatakse

  • õpilase pedagoogilis-psühholoogilist hindamist;
  • erinevates tingimustes lapse käitumise korduvat vaatlemist ja hindamist;
  • õpilast ja tema kasvukeskkonda puudutava teabe hankimist.

Eelloetletu põhjal tehakse kokkuvõtted ja antakse soovitused edaspidiseks kooli tugimeetmete rakendamiseks.

Koolis rakendatavad tugimeetmed HEV õpilase toetamiseks on:

  • tugispetsialisti teenus
  • eripedagoog (sealhulgas logopeed)
  • psühholoog
  • sotsiaalpedagoog;
  • õpiabirühm;
  • individuaalse õppekava/ainekava koostamine;
  • õpilaskodusse vastuvõtmine;
  • pikapäevarühma vastuvõtmine.

Vajadus õpilase pedagoogilis-psühholoogilise hindamise ja tugiteenuste rakendamise järele kooskõlastatakse lapsevanemaga.

 

Kui kooli tasandil olevatest tugiteenustest õpilase võimetekohaseks arendamiseks ei piisa, on nii koolil kui lapsevanemal võimalus pöörduda maakondliku nõustamiskeskuse poole täiendavate uuringute läbiviimiseks ning lapsele parima õppekorralduse soovitamiseks.

 

Kasutatud

  1. Haridus ja -teadusministeerium, Hariduslike erivajadustega õpilane https://www.hm.ee/et/tegevused/alus-pohi-ja-keskharidus/hariduslike-erivajadustega-opilane
  2. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, vastu võetud 09.06.2010, kehtiv kuni 31.12.2015