Kiusamine

Koostaja Kristiina Treial (jaanuar2016)

 

KIUSAMINE on: inimese tahtlik ja korduv kahjustamine, kusjuures kannatajal on jõudude ebavõrdsuse tõttu raske end kaitsta.[i] Pigem on tegemist düsfunktsionaalse suhte kui üksikepisoodide jadaga, mille mõju avaldub ka kiusuepisoodide vahel. Tegemist on grupinähtusega, mistõttu tõhusaks ennetuseks ja lõpetamiseks ei piisa ainult ohvrite või kiusajatega tegelemisest, on vaja kaasata ka kõrvalseisjaid.

 

KIUSAMINE ei ole: ühekordne tüli, kaklus, konflikt, arusaamatus, eriarvamus.

 

KIUSAMINE võib avalduda mitmel kujul:

  • otsene, füüsiline kiusamine – kahju tehakse kannataja kehale või esemetele. Nt löömine, kinni hoidmine, asjade lõhkumine ja ära võtmine;
  • otsene, verbaalne – kahju tehakse sõnade abil. Nt narrimine, mõnitamine, ähvardamine;
  • kaudne, suhetega seotud – kahju tehakse kannatajaga otse kontaktis olemata, kahjustades tema suhteid. Nt tõrjumine, kuulujuttude levitamine, tagarääkimine.
  • küberkiusamine – kahju tekitamisel kasutatakse IT-vahendeid (telefon, veeb). Nt ähvardavate sõnumite saatmine või postitamine, libakontode ja alandavate postituste tegemine sotsiaalmeedias.

Uurimused näitavad, et küberkiusamine esineb harva muust kiusamisest eraldi, pigem on tegemist koolis toimuva jätkumisega küberkeskkonnas.

 

KIUSAMISE VÄHENDAMISEKS ON VAJALIK NII ENNETUS KUI TÕHUS JUHTUMITE LAHENDAMINE!

IGAS KOOLIS PEAKS OLEMA KOKKULEPITUD JA KÕIGILE TEADA KIUSUENNETUSE TEGEVUSKAVA JA JUHTUMI LAHENDAMISE KORD.

 

ENNETUS: järjepidev, süstemaatiline, kogu kooli hõlmav tegevus koolipere teadlikkuse, hoiakute ja oskuste kujundamiseks. Olulisel kohal on kõigi osapoolte sotsiaalsed, suhtlemis- ja enesekohased pädevused kui ka spetsiifilised teadmised kiusamisest ja selle peatamisest.[ii][iii] Lasteasutustele on siin toeks mitmed programmid: http://www.tore.ee/index.php?id=597

 

JUHTUMI PEATAMINE SÜNDMUSKOHAL: kui näete parasjagu toimuvat kiusamist, on vaja see esmalt enesekindlalt peatada ja hoolitseda osapoolte turvalisuse ja edasise kahju vältimise eest (nt meditsiiniline abi, rahunemise võimaldamine). Ajaolude selgitamine ja lahenduste otsimine toimub hiljem, privaatselt ja rahulikus meeleolus.[iv][v]

 

AITAB:

·         kohene kindel sekkumine

·         osapoolte lahutamine, turvalisus

·         meditsiiniline või psüühiline abi

·         rahulikkus ja respekteerimine

EI AITA:

·         ignoreerimine ja laste lahendada jätmine

·         kohene uurimine

·         teiste ees küsitlemine – suurendab traumat

·         kohapeal vabandamise ja leppimise nõudmine

 

 

JUHTUMITE LAHENDAMINE: kiusamise spetsiifilise sotsiaalse arhitektuuri tõttu  on karistuslikud, lepitamisele või lihtsalt konflikti vahendamisele suunatud sekkumised vähetõhusad. Tõhusad on osapoolte jõustamisele ja konstruktiivsetele lahendustele suunatud sekkumisprotsessid, nt Ühise Mure Meetod.[vi]

 

KÕIGI OSAPOOLTE ABISTAMINE:  juhtumi lahendamise ajal ja järel toimuvad tegevused, mis kindlustavad kiusamise lõppemist. Abi vajavad ennekõike kiusaja ja ohver, aga ka kõrvaltvaatajad.

 

AITAB EI AITA
OHVER:

·         toetav, kannatlik kuulamine

·         kiusamise ebaõigluse kinnitamine

·         koos lahenduste otsimine

·         kontakt pikema aja jooksul

·         vajadusel individuaal- või grupiteraapia enesekindluse ja sotsiaalsete oskuste toetamiseks.

·         soovitus ignoreerida

·         ohvri süüdistamine ja saamatuks pidamine

·         soovitus füüsiliselt vastu hakata

·         vanemate kontakt kiusajate vanematega

KIUSAJA:

·         lubamatu käitumise teadvustamine, tagajärgede seadmine

·         vajadusel individuaalne nõustamine kiusamiskäitumise asendamiseks prosotsiaalse käitumisega.

·         karistuseks koolist kõrvaldamine

·         konfliktivahendus, kaaslaste vahendamine

·         kiusajate grupiteraapia – kiusu soodustamise risk

KÕRVALSEISJAD/KLASSIKAASLASED:

·         toimunust neutraalselt rääkimine ja lahenduste üle vaatamine ka klassis – turvatunde taastamiseks

·         sarnastes olukordades konstruktiivsetes kaitsmiskäitumistes kokku leppimine

·         teema vältimine – klass teab reeglina nii kui nii midagi

·         kohtumõistmine klassi ees – suurendab kõigi osapoolte traumat

 

 

KÜBERKIUSAMINE: sageli varjatud iseloomu ja tehnoloogilise vahendatuse tõttu on küberkiusamise puhul täiendavalt spetsiifilisi abistamissoovitusi. Ennetada aitab nii laste, lapsevanemate kui õpetajate teadlikkus interneti ohtudest. Täiskasvanud võiks lastega avameelselt arutada ohtude üle ja kodus peaks lapsevanematel olema ülevaade lapse toimetamisest veebis (nutiseadmete piirangud ja tegevuse regulaarne jälgimine). Kui siiski on juba kiusamine toimumas, soovitab politsei[vii]:

  • blokeerida kiusaja, suhtlusportaalides peatada kiusaja teavitades tema käitumisest portaali haldajat.
  • salvestada kiusu materjal (teated, pildid, ekraanitõmmised, sõnumid…), et vajadusel asitõenditena kasutada.
  • laps peaks kindlasti teavitama toimuvast täiskasvanut!

Vaata lisa ka: www.targaltinternetis.ee, vajadusel saab nõu pidada veebikonstaablitega: https://www.politsei.ee/et/nouanded/veebikonstaabel/

 

LOE JA VAATA LISA:

Lasteombutsmani nõustamisvoldik kõigile osapooltele: http://lasteombudsman.ee/sites/default/files/IMCE/kool_kiusamisest_vabaks.pdf

KiVa programmi miniõpik lapsevanematele: http://www.kivaprogram.net/ee_lapsevanematele/

Webinar kiusamise ennetamisest ja vähendamisest koolis (K. Treial, 2014): http://www.uttv.ee/naita?id=20652

Sharp, S. & Smith, P. K. (2004). Võitlus koolikiusamisega. Juhiseid turvalise koolikeskkonna loomiseks. El Paradiso; Haridus ja- ja Teadusministeerium.

Sullivan, K., Cleary. M., & Sullivan, G. (2004). Kiusamine koolis. Mis see on ja kuidas sellega toime tulla?. Tartu: Atlex

 

[i] Olweus D. 1993. Bullying at School: What We Know and What We Can Do. Oxford, UK: Blackwell

[ii] AERA (2013). Prevention of bullying in schools, colleges, and universities: Research report and recommendations. Washington, DC: American Educational Research Association.

[iii] Farrington, D. P., & Ttofi, M. M. (2009). School-based programs to reduce bullying and victimization. Cambell Systematic reviews.

[iv] Rigby, K. (2012). Bullying Interventions in Schools – Six Basic Approaches. Wiley

[v] www.stopbullying.gov

[vi] Sharp, S. & Smith, P. K. (2004). Võitlus koolikiusamisega. Juhiseid turvalise koolikeskkonna loomiseks. El Paradiso; Haridus ja- ja Teadusministeerium. (Lk 83-105).

[vii] https://www.politsei.ee/et/nouanded/noorele/kuberkiusamine/

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Nägemisprobleemid

Koostas:Triin Ulst (jaanuar 2016)

 

Olenevalt sellest, missugune nägemistaju osis on kahjustatud, võib nägemisprobleem väljenduda väga erinevalt – nägemisteravuse langus, vaatevälja kitsenemine, pimesus, topeltnägemine, ruumitajuhälve, värvustajunõrkus vms.

Nägemise kahjustused võivad olla erineva raskusega (erineval tasemel vaegnägevus kuni täielik pimedus).

 

Põhjused

-kaasasündinud nägemisprobleemid

-traumad

-silmahaigused

 

Kuidas ära tunda?

Tervis ja enesetunne

-silmad on põletikulised, kardavad valgust, teevad kiireid tahtmatuid liigutusi

-ebatavaline väsimustunne silmade pingutamisel

-laps grimassitab, kissitab silmi

-kaebused peapööritusele, uimasusele ja silmade ebamugavustundele

-laps on väsinud ja ei tunne huvi tööde vastu, mis nõuavad pikaajalist keskendumist

 

Kehahoiak ja vaatamise kaugus

-lugedes on silmade kaugus tekstist kas ebaharilikult suur või väike või loeb pingutusega

-vaatab televiisori- või arvutiekraani väga lähedalt

-kauget objekti vaadates või lugedes pingutab kogu keha, ei näe tahvlile

-millegi vaatamisele keskendudes põrnitseb külgedele

-pöörab pead, et kasutada vaatamiseks vaid ühte silma või katab silma käega kinni

-liigutab lugemise ajal pigem pead kui silmi

-laua taha istudes rüht halb, istumisasend on ebatavaline, nt painutatud või pööratud

 

Tegutsemise tempo ja täpsus

-liigutused on kohmakad, komistab, kaotab sageli tasakaalu

-astub trepil ettevaatlikult, kardab kõrgusi

-ei taha mänguväljakul teiste lastega mängida

-lugemiskiirus väike, ajab näpuga järge

-ei suuda teksti, tabeleid, jooniseid vms kasutades vajalikku infot leida

-vastab küsimustele, käskudele ja palvetele vaid siis, kui tema poole nimeliselt pöördutakse

-ülesandeid sooritab ebaühtlase kvaliteediga või varieerub tehtud töö hulk

-tähelepanu koondamise raskused, eriti kui tegevus, mida peab jälgima, toimub ruumi erinevates osades

-käe-silma koordinatsioon on kohmakas

-esinevad vead kirjutamisel ja lugemisel: tekstiosade kordamine või vahele jätmine, lugemisjärje kaotamine, raskused pikkade sõnade lugemisel, sõnade mittetavapärane poolitamine, eksimine teatud tähemärke ja kombinatsioone lugedes (nt segistab (cl“ ja „d“, „m“ ja „n“)

-kaldus, väike ja hüplev käekiri, tähed poolikult välja kirjutatud, raskused oma käekirja lugemisel

-raskused teksti ümberkirjutamisega tahvlilt, raamatust või teistest allikatest

-nö „käärid“ tekstist arusaamise ja lugemisoskuse vahel

-halva trükikvaliteediga ja ebatavalise kirjakujuga tekste loeb raskustega, samuti ei suuda ta omandada infot, mis ei ole esitatud lineaarsel kujul

-kirjalik eneseväljendus jääb tunduvalt alla suulisele

 

 

Mida teha?

-valida sobiv istekoht klassiruumis (esimeses reas!)

-tagada töökoha piisav valgustatus

-õppematerjalide suurendus/vähendus

-kasutada matti paberit, ühevärvilist tausta

-kasutada kirjutamisel pehmeid pliiatseid, tugevajoonelisi vihikuid

-lihtsustada jooniseid, paksendada jooni

-anda vähem materjali (aga mitte lihtsamat!)

-anda piisavalt aega, teha töösse pause

-õpetada erinevaid lugemistehnikaid

-kasutada järjehoidjaid

-lubada kasutada lapsel nägemisvälja kõige parema nägemisega piirkonda, mitte sundida last otse vaatama

-hinnata eelkõige sisulist arusaamist

-lubada teha töö kahe peale või rühmas

 

-soovitada (kohustuslikku) kirjandust heliraamatute kujul

-kasutada abiõpetajat

-ootused nägemisprobleemidega lapsele ei tohi olla väiksemad kui teistele

 

 

Kes aitab?

-kooliarst

-silmaarst

-Tartu Emajõe Kool

-Tallinna Heleni Kool

 

Allikad:

 

[1] Olweus D. 1993. Bullying at School: What We Know and What We Can Do. Oxford, UK: Blackwell

[1] AERA (2013). Prevention of bullying in schools, colleges, and universities: Research report and recommendations. Washington, DC: American Educational Research Association.

[1] Farrington, D. P., & Ttofi, M. M. (2009). School-based programs to reduce bullying and victimization. Cambell Systematic reviews.

[1] Rigby, K. (2012). Bullying Interventions in Schools – Six Basic Approaches. Wiley

[1] www.stopbullying.gov

[1] Sharp, S. & Smith, P. K. (2004). Võitlus koolikiusamisega. Juhiseid turvalise koolikeskkonna loomiseks. El Paradiso; Haridus ja- ja Teadusministeerium. (Lk 83-105).

[1] https://www.politsei.ee/et/nouanded/noorele/kuberkiusamine/