Kuriteo ohvriks langenud õpilane

Koostanud: Tõnu Jürjen (veebruar 2016),

allikana kasutud „Ohvriabi käsiraamat“

Kuritegu:

  • on tavaliselt ootamatu, isikust endast sõltumatu ja ennustamatu
  • põhjustab inimestel erineva pikkusega perioodideks kontrolli kaotuse oma elu üle
  • haavab inimese minatunnet
  • on tavaliselt toime pandud tahtlikult, kuid pole alati suunatud isiklikult ohvri vastu

Võimalikud tagajärjed ohvrile:

  • füüsilised vigastused või stressireaktsioonid
  • otsene majanduslik kahju või täiendavad kulutused
  • emotsionaalsed/psühholoogilised kannatused
  • teistkordne ohvrirolli sattumine vähese toetuse tõttu peale kuritegu
  • tunne kaosest ja ebareaalsusest, inimene ei suuda mõista, mis on juhtunud
  • hirm, sageli on see seotud kujutluspiltidega juhtunust ja juhtunu taas läbielamisega nende kujutluste kaudu
  • hirm sotsiaalsete kontaktide ees, näiteks hirm sõita bussis
  • hirm kurjategijaga kohtumise ja kuriteo kordumise ees
  • paanika
  • hirm üksioleku ees
  • ülereageerimine ootamatute helide või liigutuste puhul
  • värisemine, higistamine, peapööritus, lihaspinged jne
  • südamekloppimine, valud rinnus, iiveldustunne, oksendamine
  • toitumis- ja seedehäired

Kuriteo ohver vajab:

  • inimlikku abi ja tuge, turvalisust ning kiiret abi hetkel esinevatele ägedaloomulistele probleemidele
  • võimalust rääkida oma olukorrast
  • et teda märgataks, kuulataks ja usutaks
  • pidevat informatsiooni kontakti isikuga, kes teda usub ja soovib talle head
  • isikut, kes aitaks tal ühendust võtta erinevate ametiasutuste ja organisatsioonidega
  • et teda austataks politseis ja teistes õigusorganites

Kes aitab?

  • koolis kõik täiskasvanud, kes märkavad

Seejuures peavad nad:

  • kindlustama ohvri vahetu turvalisuse
  • teavitama juhtunust politseid, samuti õpilase vanemat või hooldajat
  • kindlustama vajadusel tõendite säilimise uurimistoimingute läbiviimiseks (tõendiks võivad olla ohvri või pealtnägijate seletuskirjad, vigastatud esemed, turvakaamerate lindistused, ähvarduskirjad vms)