Lapse hooletussejätmine

Koostanud Eha Berezjuk (jaanuar 2016)

„Et laps saaks olla laps, peab tal olema keegi, kellele laps olla!“

Lapse hooletussejätmine on lapse väärkohtlemise üks liik ja sõltumata väärkohtlemise liigist, mõjutab see lapse arengu emotsionaalset, sotsiaalset, intellektuaalset ja seksuaalset arengut.  Lapse väärkohtlemine on mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab lapse füüsilist ja psüühilist heaolu ning ohustab tema eakohast arengut ning tervislikku seisundit.

Lapse hooletussejätmisel on erinevad vormid:

  • Füüsiline hooletussejätmine-lapse esmaste vajaduste osaline, -väär või puudulik mitterahuldamine
  • Emotsionaalne hooletussejätmine-vanema ükskõiksus lapse emotsionaalsete vajaduste suhtes
  • Meditsiiniline hooletussejätmine- ebapiisav tegevus lapse tervisliku seisundi hoidmisel ja parandamisel (arstiabi kutsumata jätmine, meditsiinilisel kontrollil mittekäimine jms)
  • Hariduslik hooletussejätmine-vanema tegevusetus lapse hariduse omandamisel ja arendamisel (N. vanemad ei kanna hoolt selle eest, et laps õigeks ajaks kooli jõuaks või et koolis käiks, jätavad näiteks nooremaid lapsi hoidma, ei muretse vajalikke õppevahendeid jms)

Kui laps käitub halvasti, sobimatult, kummaliselt püüa mõelda, mis on selle põhjuseks? Lapsel on võimatu peita täielikult tugevaid tundeid nagu hirm, häbi, viha, kurbus, segadus, abitus, meeleheide. Need kipuvad lekkima tema käitumises, suhtlemises, tema emotsionaalses toimetulekus, tervislikus seisundis, tema joonistustes, õppeprotsessis, mängus jne.   See on justkui sõnatu rääkimise viis.

Mis on peidus väärkohtlemise taga, kuidas seda osata märgata ja mida siis teha saab?             Veidi täpsemalt siinkohal emotsionaalsest- ja füüsilisest hooletussejätmisest

PÕHJUSED

 Lapsevanem ei mõista lapse vajadusi või suhtub sellesse ükskõikselt, on nõrgad vanemlikud oskused.  Lapse ignoreerimine, emotsionaalse läheduse vältimine, lapse tunnustusest ilma jätmine, ei tunnusta last edusammude puhul, ei ela rõõmudele ja muredele kaasa. Armastuse mitteväljanäitamine, ei paita pead, ei võta sülle, ei kallista. Eelistab märgatavalt ühte last teisele, kui vanemal ei ole lapsega turvalist kiindumussuhet. Laps on sageli üksi, omaette (TV, arvuti) ja  lapsel ja vanematel puuduvad ühised tegevused. Vanemate alkoholi liigtarvitamine, omavahelised sagedased konfliktid, sageli kodus külalised,  lahutused, vanemad liialt oma tööga hõivatud, vanemad töötavad välismaal, vanemate tervislik seisund, liiga noored vanemad  jms.

 EMOTSIONAALSELT HOOLETUSSEJÄETUD LAPSE MÄRKAMINE

Väikelastel on häired kognitiivses arengus, hilinenud kõne areng. Apaatia või ükskõiksus ümbritseva suhtes, mahajäämus motoorsetes oskustes (haaramine, pliiatsi hoidmine, kõndimine) Võivad mitte naeratada, kuna neid ei ole innustatud seda tegema. Stereotüüpsed liigutused (keha rütmiline kiigutamine)

Koolieelikutel mahajäämus kõne arengus, teiste kõne mõistmises. Huvi puudumine teiste lastega mängimise, suhtlemise ja ümbritseva keskkonna vastu. Impulsiivsus, vähene loovus ja õpihuvi. Mäng võib olla stereotüüpne. Positiivsete tunnete vähene väljendamine. Sagedase haigushood, vajakajäämised eakohases käelises tegevuses (kääride, kahvli kasutamine, joonistamine) Oskamatus enese eest hoolitsemisel (pesemine, riietumine) Kiindumus võõrastesse täiskasvanutesse

 Noorem kooliiga-sagedased õpiraskused, probleemid koolis hakkama saamisega (lugemisoskus, õigekiri, matemaatika). Õppimine seotud negatiivse kogemusega.  Puudub uudishimu, innustus, vaimne pingutus, madal huvi osaleda sotsiaalsetes tegevustes. Probleemid reeglite järgimisel, korralduste täitmisel, ülesannete tegemisel algusest lõpuni. Passiivsus, vähene suhtlemine eakaaslastega, üksildane ja endassetõmbunud. Tõrjutus ja ebapopulaarsus eakaaslaste hulgas

Teismeline-õpiraskused, koolist põhjuseta puudumised, koolist väljalangemine. Puudulikud toimetuleku- ja probleemide lahendamise oskused. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Vähene huvi osaleda sotsiaalsetes tegevustes. Endassetõmbumine, vähene suhtlemine eakaaslastega. Normaalsed suhted on raske mõista.  Raskused lähedussuhte loomise ja  hoidmisega. Usaldamatus laieneb ka teistele täiskasvanutele.  Negatiivsete tunnete (viha, raev, ükskõiksus, ärevus) ülekaal positiivsete üle. Raskused ka tunnetest rääkimisel ja piiratud sõnavara. Väljendavad oma emotsioone pigem mitteverbaalselt. Puuduvad konstruktiivsed, rahumeelsed probleemi lahendamise oskused. Sageli puudulikult arenenud empaatiavõime. Kõrgenenud depressiooni ja suitsidaalse käitumise risk. Madal enesehinnang, negatiivsed enesekohased mõtted (olen väärtusetu, olen ebatavaline). Negatiivsed uskumused teiste kohta   ( teisi ei saa usaldada, tahavad mulle halba) ja tuleviku kohta (tulevik on lootusetu, hirmutav, ohtlik)

FÜÜSILISELT HOOLETUSSEJÄETUD LAPSE MÄRKAMINE

Suuresti sümptomid kattuvad emotsionaalse hooletussejätmisega. Lisaks tuleb märgata veel hooldamata välimust, määrdunud, katkiseid riideid.  Sageli lapsel puuduvad vajalikud koolitarbed, kodused tööd on tihti tegemata, sagedased kooli hilinemised, puudumised. Laps saab korduvalt „juhuslikult“ vigastada (muhud, sinikad, põletused jms) Lapsel püsiv näljatunne, sööb ahnelt. Füüsiliselt hooletussejäetud lastel võib olla väiksem kehakaal ja kasv. Liigselt püüab täiskasvanute tähelepanu saada ja võib kergesti võõrastega kaasa minna.

MIDA TEHA SAAB?

Oluline on et väärkohtlemine lõppeks! Laste vaimse- ja füüsilise tervise nimel on vajalik teha koostööd kõigi lapsega kokkupuutuvate täiskasvanute vahel.  Püüa teha koostööd lapsevanemaga ja selgita sellise suhtumise tulemusi, ohtusid ja aita tal mõista lapsevanema rolli kasvatusprotsessis. Rõhuta, kui oluline on, et vanemad tunnevad huvi laste igapäevaste tegemiste vastu ja toetavad neid.  Vajadusel tee koostööd psühholoogiga, sotsiaaltöötajaga, sotsiaalpedagoogiga, lastekaitsespetsialistiga, politseiga, korralda arstiabi kättesaadavus. Hooli lapsest ja näita välja oma toetavat suhtumist. Paku oma sõbraliku suhtumisega turvatunnet, sest ta vajab inimest keda usaldada. Jälgi kuidas sujuvad õpilasel suhted eakaaslastega ja aita tal neid suhteid arendada. Aita leida lapsel sobiv huvitegevus, sportimise võimalus. Püüa leida tema tugevusi ja räägi temaga sellest. Tunnusta teda pingutuste eest, toeta tema positiivset enesehinnangut.

KES AITAB?

Kõikidel inimestel on lastekaitseseadusest tulenevalt kohustus teatada abivajavast lapsest! Kui saab teatavaks kaitset ja abi vajava lapse olemasolu, on iga inimese kohus sellest viivitamatult teatada sotsiaaltalitlusele, politseile või mõnele teisele abiandvale organile.

Lasteabitelefoni numbril 116111 saab abivajava lapse teatamiseks helistada ööpäevaringselt

Tee koostööd Tartu Laste Tugikeskusega 7484666, Tartu Laste Turvakoduga 7361641, Tartu Nõustamis-ja Kriisiabikeskusega 7427555,  Haridus ja Tugiteenuste Keskus 7461003  jt.  laste abistamisega tegelevate asutustega.

Kasutatud:

Soonets, R; Põldsepp, I; Haldre ,L ; Altosaar, K  „ Laste väärkohtlemine“ (1997) http://www.kriminaalpoliitika.ee/et/perevagivald/lapse-vaarkohtlemise-margid

Abivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse JUHEND

 

 

Hooletusse jäetud laps koolis

 

Põhjused

Lapse hooletussejätmine on vanema või hooldaja kohustuste mittetäitmine lapse füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse arengu eest hoolitsemisel, mis võib kahjustada lapse eakohast arengut ning vaimset ja füüsilist tervist.

  • vanemate teadmatus ja oskamatus toime tulla ja abi küsida.
  • tugivõrgustiku puudumine
  • aja puudus/ oskamatus oma aega planeerida
  • Vanemate liigne koormatus tööga/kaugtöö/välismaal töötavad vanemad
  • sotsiaalsed olud
  • vajaliku abi kättesaamatus
  • majanduslikud probleemid

 

Märkamine

Laps on hooletusse jäetud kui tema põhilised vajadused on rahuldamata:

FÜÜSILINE

-ebarahuldav hoolitsemine lapse esmaste vajaduste eest: hooldamata välimus ( pesemata, riided määrdunud või ilmale mitte vastavad)

alatoidetud

laps sageli üksi kodus

ebaadekvaatne järelvalve kodus ja väljaspool kodu ( ei tunta huvi lapse tegevuse vastu, majapidamises olevate riskide eiramine ja lapsele ohutuse mittetagamine).

EMOTSIONAALNE JA VAIMNE

  • -ükskõiksus emotsionaalsete vajaduste rahuldamise suhtes:
  • -usalduse puudumine
  • -üksildus
  • -lapse liigne vastutus
  • -endasse tõmbumine
  • -armastuse ja toetuse puudmine
  • -ebaturvaline kiindumussuhe
  • -lapse vaimse tervise või arengu probleemidele mitte reageerimine.
  • -tunnustuse puudumine.

HARIDUSLIK

vanema tegevusetus või mitte hoolimine lapse hariduse omandamisel:

  • lapse võimete arendamisest mitte hoolimine
  • huvi puudus õppeedukuse suhtes
  • kooliprobleemidele mittereageerimine
  • õppevahendite mittesoetamine

 

Mida teha?

  • -õpilast toetada, motiveerida ja innustada.
  • püüda luua kontakt vanematega
  • vajadusel/võimalusel otsida vanematele abi/koolituse võimalusi (nt Gordoni perekool)
  • kui on tekkinud puudujäägid õppetöös, siis kasutada õpiabi võimalusi
  • teha koostööd teiste spetsialistidega

 

Kasutatud:

http://www.yksikvanem.com/lapse-heaolu-hindamisest/(30.12.2015)

http://www.kriminaalpoliitika.ee/et/perevagivald/laste-vaarkohtlemine-peres (30.12.2015)

  1. Soonets, I. Põldsepp, L. Haldre, K. Altosaar (1997) „Laste väärkohtlemine”