Seksuaalne väärkohtlemine

Koostanud: Lea Voltri (veebruar 2016)

Igasugune pealesunnitud, ärakasutav või vägivaldne seksuaalkontakt või kogemus lapsega.

Lapse intiimsete kehaosade hellitamine, katsumine, suudlemine, oma suguelundite demonstreerimine, teise lapse suguelundite vaatlemisele ahvatlemine, masturbeerimine, sõrmega suguühte matkimine, vaginaalne suguühe, suguühe päraku või suu kaudu

Seksuaalse väärkohtlemise sümptomid lapsel

FÜÜSILISED SÜMPTOMID

  • sagedased kuseteede põletikud
  • vaginaalne/anaalne valulikkus või veritsemine
  • sügelus, kipitamine
  • raskendatud istumine, kõndimine
  • rebitud, verine aluspesu
  • verimuhud reitel, tuharatel, suguelundite piirkonnas
  • suguhaigused
  • rasedus
  • õudusunenäod
  • kroonilised tervisehäired, kõhuvalud, oksendamine
  • söömishäired

TEGEVUS- JA KÄITUMISNÄHUD

  • kardab lahtiriietumist
  • seksuaalse sisuga mängud
  • eale mittevastavalt head teadmised seksist
  • väldib ruumi kahekesi jäämist (mõne täiskasvanuga, sõbraga, lähisugulasega)
  • hüsteeriline või depressioonis
  • ootamatud probleemid koolis
  • väljakutsuv käitumine
  • enesetapumõtted
  • ennast kahjustav käitumine
  • ohjeldamatu masturbeerimine
  • prostitutsioon

 

SEKSUAALKURITEOD-SEKSUAALNE VÄÄRKOHTLEMINE

 

Karistusseadustik1

Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2015

 

  1. peatükk ISIKUVASTASED SÜÜTEOD
  2. jagu

Seksuaalse enesemääramise vastased süüteod

Allikas:

https://www.riigiteataja.ee/akt/112072014005

 

Lastekaitseseadus

  • 27.Abivajavast lapsest teatamine

(1) Kohustus abivajavast lapsest teatada on kõigil isikutel, kellel on olemas teave abivajavast lapsest.

(2) Abivajavast lapsest tuleb viivitamata teatada kohaliku omavalitsuse üksusele või lasteabitelefonil 116 111.

Allikas:

https://www.riigiteataja.ee/akt/LaKS

 

Seksuaalkuritööd

http://www.kriminaalpoliitika.ee/et/tags/seksuaalkuriteod

 

Laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise leviku uuring (2016)

Laste õiguste konventsiooni järgi on igal lapsel õigus olla kaitstud igasuguse seksuaalse ekspluateerimise ja seksuaalse ärakasutamise eest. Ometi pigistavad kogukond, lähedased, spetsialistid või ka ohvriks langenud laps või noor ise selle ees silma kinni sagedamini, kui usume. Laps saab küll ka ise ennast seksuaalse väärkohtlemise eest mitmel moel kaitsta, kuid tuleb arvestada tema haavatavust ja sõltuvust täiskasvanutest. Lapsel on õigus perekonna, ühiskonna, omavalitsuse ja riigi erilisele kaitsele ja abile.

Kuigi seksuaalsel väärkohtlemisel on ohvrile tihti pikaajaline negatiivne mõju, on samal ajal tähtis rõhutada, et seksuaalne väärkohtlemine ei tohiks mõjutada lapse elukvaliteeti liiga palju. On võimalik õigel ajal ja asjatundlikult sekkuda, abi otsida ja leida ning terveneda. Ühtegi last ei tohi murega üksi jätta, ükski väärkoheldud laps ega noor ei tohi jääda eraldatusse. Seetõttu peavad asjatundlik abi ja nõustamiskanalid muutuma senisest paremini kättesaadavaks. Samuti tuleb luua selline kasvukeskkond, mis julgustab rääkima ka seksuaalsusega seotud teemadest, sh väärkohtlemisest. Lõpptulemusena peaks iga inimene, nii laps kui ka täiskasvanu, oskama oma hoiakute ja käitumisega vägivallale vastu seista.

 

Uuring näitas, et noored ei oska näha halbu tagajärgi, mida seksuaalne väärkohtlemine neile endile või eakaaslastele põhjustab. Inimene hakkab tihti alles küpsemas eas aru saama, miks noorena tehtud valikud ja saadud kogemused halvad olid. Sestap on mõistetav, et noored ei oska ohumärke ära tunda, veel vähem aga end kaitsta ohvriks langemise või väärkohtleva käitumise ja selle tagajärgede eest. Peame senisest enam selgitama, millised on seksuaalse väärkohtlemise vormid ja tagajärjed, ning kujundama hoiakuid ja oskusi, mille toel ennast või

teisi kahjustavast käitumisest hoiduda.

Allikas:

http://www.kriminaalpoliitika.ee/et/laste-ja-noorte-seksuaalse-vaarkohtlemise-leviku-uuring

Allikas: http://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/www.kriminaalpoliitika.ee/files/elfinder/dokumendid/raport.pdf

Allikas:

http://www.kriminaalpoliitika.ee/et/lasteuuring

http://www.kriminaalpoliitika.ee/et/statistika-ja-uuringud/kuritegevus-eestis

 

Kriminaalpoliika uuringutest (2012-2014) väljavõte

KURITEGEVUS EESTIS 2012

Allikas: http://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/www.kriminaalpoliitika.ee/files/elfinder/dokumendid/17._kuritegevus_eestis_2012_0.pdf) (netist võetud 20.01.2016)

Vägistamised:

2012 registreeritud 143 juhtumit

Vägistamised toimusid 2012. aastal kõige rohkem eluruumides (69%, 98), avalikus

kohas (park, mets, tänav, väljak, hoov) (17%, 25), vähem mujal (muu, mitte eluruum

ja asukoht teadmata 14%, 20).

 

Vägistamisosaliste suhte iseloomustajad:

  1. Muu tuttav: 64; 41%
  2. Sugulane, hõimlane: 26; 17%
  3. Elukaaslane: 11; 7%
  4. Võõras: 29; 19%
  5. Pole teada: 24; 16%

Muudest tuttavatest umbes iga viies oli juhututtav ehk keegi kellega oldi tutvutud enamasti vägistamisega samal päeval, tavaliselt ühise alkoholitarvitamise käigus.

Ülejäänute puhul näis, et osalised tunnevad teineteist juba varasemast.

Sugulaste/hõimlaste vahelised juhtumid on sageli seotud lastega ning vägistajaks on isad, võõrasisad, vanaisad, vennad.

 

Elukaaslaste puhul on sageli tegu nö kontrollivate suhetega, kus vägistamine on osaks muust vaimsest ja füüsilisest väärkohtlemisest.

Joogi sisse pandava ainega uimastamise juhtumeid oli alla kümne. Ei saa öelda, et need juhtumid on väga levinud, küll on aga tavaline, et mõlemad pooled on vägistamise ajal alkoholijoobes. Kõige tüüpilisem skeem: saadakse meelelahutuskohas tuttavaks, tarbitakse alkoholi, minnakse koos kahtlustatava (enamasti) või kannatanu koju või mujale ning seal toimub vägistamine.

  1. aasta vägistamiste kohtulahendite sisust selgus, et suur osa vägistamistest pandi toime laste suhtes (kannatanuteks nii poisid kui tüdrukud, tuttavad, vägistaja lähisugulased, vanuses 4–16), lapskannatanutega seotud juhtumites tavaliselt toimepanijaks üks isik.

Täiskasvanud kannatanute puhul tuli ette hulk juhtumeid, kus vägistajaid oli 1–3.

Pornograafilised süüteod

  1. aastal registreeriti kokku 74 pornograafiasüütegu. Neist kolmandik oli seotud alaealise

kasutamisega pornograafilise või erootilise teose valmistamise ning 2/3 lasteporno võimaldamisega.

Pornograafiasüütegudena on käsitletavad kolm kuriteokoosseisu: alaealise kasutamine pornograafilise teose (KarS § 177) ja erootilise teose valmistamisel (KarS § 177¹) ning lasteporno valmistamine ja selle võimaldamine (KarS § 178).

Alaealise pornograafiasüütegude puhul esines ka juhtumeid, kus kooli saadeti ametlikele e-postiaadressidele pornograafilisi fotosid.

 

Lapsele tehti suhtlusportaali vahendusel ettepanek ennast paljastatud rindadega veebikaameraga filmida; lapsele pakuti selle eest raha 200 eurot. Kui laps raha saamise kohta uuris, siis anti talle teada, et temast on olemas videoklipp ja kui ta edaspidi ei tee, mida temalt soovitakse, siis videoklipp avaldatakse.

 

Alaealised seksuaalkurjategijad

Viimasel viiel aastal on seksuaalkuritegudes süüdi mõistetud kümme alaealist: 2008. aastal kaks, 2009. aastal kaks, 2010. aastal kolm ja 2011. aastal üks ja 2012. Aasta lkaks. Kõik süüdimõistetud olid poisid vanuses 15–17 aastat ja peagu kõigi ohvriks oli samuti alaealine, sealjuures noorimad olid 4- ja 5aastased lapsed; ühe noormehe ohvriks langes noor naine, kes vägistati vahetult pärast röövimist. Kõik kümme poissi mõisteti süüdi seksuaalse enesemääramise vastaste kuritegudeeest: seitse vägistamises, kaks sugulise kire vägivaldses rahuldamises ja üks nii vägistamises, kui sugulise kire vägivaldses rahuldamises.

  1. aastal määrati ühele alaealisele vägistamise ja sugulise kire vägivaldse rahuldamise süüteo eest liitkaristusena neljaaastane vangistus, mida ei pöörata täitmisele, kui isik viieaastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

 

 

KURITEGEVUS EESTIS 2013

Allikas:

http://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/www.kriminaalpoliitika.ee/files/elfinder/dokumendid/18._kuritegevus_eestis_2013.pdf

(netist võetud 20.01.2016)

 

Seksuaalkuriteod

Valdav osa registreeritud kuritegutegudest oli toime pandud alaealiste s.o alla 18- aastaste suhtes (286; 79%).

2013.aastal valdavalt panid lastevastaseid seksuaalkuritegusid toime kodus isa, kasuisa või teised lähisugulased (nt vanaisa, vend). Kannatanud olid üldjuhul tüdrukud, kuid oli ka juhtumeid, kus kannatanuteks olid ainult poisid, ja ka neid, kus kannatanuteks nii poisid kui tüdrukud. 2013. aastal registreeriti neli liputamisjuhtumit: mees masturbeeris avalikus kohas (kinos, lasteaia juures autos, tänaval) 5–11-aastaste tüdrukute nähes.

  1. aastal esinesid mõned juhtumid, kus õpetaja või teine koolitöötaja kaasas alaealisi sugulise kire rahuldamisele.

Juhtumi, mille puhul menetlus lõpetati: teo toimepanija oli süüvõimetu alaealine (kümneaastane, kannatanu nelja-aastane).

 

  1. Suguühe järeltulijaga ja muu sellise iseloomuga tegu lapseealisega (KarS §-d 144, 145); 20; 6%
  2. Sugulise kire rahuldamine lapseealisega (KarS § 146); 33; 9%
  3. Lasteporno valmistamine ja võimaldamine (KarS § 178); 70; 19%
  4. Lapseealise seksuaalne ahvatlemine ja kokkulepe kohtumiseks (KarS §-d 1781, 179); 53; 15%
  5. Sugulise kire vägivaldne rahuldamine (KarS § 142); 45; 12%
  6. Vägistamine (KarS § 141); 135; 37%

 

98% vägistamisjuhtumitest on sellised, kus mees vägistab naise. Meestevahelisi vägistamisi esineb harvem, üldjuhul on kannatanu siis laps. Vägistamiste puhul moodustab täisealiste kannatanute osakaal 50% vägistamisjuhtumite (135) kannatanutest. Tihti oli teguperesisese vägistamise või endise elukaaslase vägistamisega.

Ligi viiendiku kõigist seksuaalkuritegudest (363) moodustas

Ligi viiendiku kõigist

Perevägivald

 

2013.aastal registreeriti 2752 perevägivalla kuritegu, s.o 23 % rohkem kui 2012. aastal

 

Alaealisi perevägivalla ohvreid ohustavad enim lapsevanemad (93 % juhtudest). Lastevastase perevägivalla toimepanijatest on 77% mehed.

 

  1. aastal registreeriti mitu kuriteoepisoodi, mille pani toime naine, kes kasutas vägivalda nii oma abikaasa kui ka lapse vastu. Mõlemad langesid füüsilise ja seksuaalse vägivalla ohvriks. Üks väärkohtleja kasutas füüsilist vägivalda teismelise poisi vastu, s.h peksis, rakendas alandavaid kasvatusmeetmeid ning väärkohtles teda vaimselt.

 

Esines ka sellist perevägivalda, mil vägivallatsejateks olid mitu pereliiget.

 

Esines ka raputatud lapse sündroomi juhtumeid. Nt isa, lapse rahustamise eesmärgil, hoidis oma 7-kuust tütart mõlema käega kaenla alt ja raputas teda lühikese aja jooksul, põhjustades lapsele raske tervisekahjustuse ja tal diagnoositi raputatud lapse sündroom.

_____________________________________________________________

 

 

KURITEGEVUS EESTIS 2014

Allikas:

http://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/www.kriminaalpoliitika.ee/files/elfinder/dokumendid/kuritegevuse_at_2015_0.pdf

(netist võetud 20.01.2016)

 

Seksuaalkuritööd

  1. aastal registreeriti 19 seksuaalkuritegu, mille panid toime alaealised, neist 14 vägistamise juhtumit, ühe sugulise iseloomuga teo lapseealisega ja 4 lapseealise seksuaalset ahvatlemist.
  2. aastal registreeritud (142) alaealise kannatanuga kontaktset seksuaalkuritegu puhul (teo toimepanija suhe kannatanuga).
  3. Sugulane või hõimlane 5; 3%
  4. Pereliige 59; 42%
  5. Muu tuttav 55; 39%
  6. Võõras 14; 10%
  7. Ei ole teada 9; 6%

 

NB!

Pereliikmed (sama leibkond), kes alaealise kannatanuga seksuaalse enesemääramise tegusid toime panid, olid lapse isa (vähemalt 12 juhtumit), ema endine või praegune elu­kaaslane ehk lapse kasuisa (vähemalt 25 juh­tumit), kannatanu vend, õe elukaaslane, sõbra sõber, tugiperes lapse isa, vanaisa jt. Alaealise kannatanuga juhtumite puhul võis „muu tuttav“ teo toimepanijana olla näiteks treener (2 juhtu­mit), lastekodukaaslane, sugulane, vanaisa või isa sõber, vanaema naaber.

Seega vähemalt 80% juhtudel oli väärkohtleja lapsele tuttav. Kannatanule võõras isik võis last meelitada kommi või raha pakkudes, ähvar­dades, usaldust või mõjuvõimu ära kasutades ning ka alkoholi vm uimastavat ainet pakkudes. Vähemalt 9 alaealist kannatanut oli kuriteo registreerimise hetkeks seksuaalse väärkoht­lemise ohver olnud 4 aastat (sh 2 juhul 10 aas­tat). Peale selle registreeriti juhtumeid, kus laps oli ohver korduvalt, nt 1, 3, 5, 6 kuu jooksul.

Pornograafiasüüteod

Registreeritud porno­graafiasüütegude arv jäi võrreldes 2013. aastaga samale tasemele.

Ühe registreeritud kuriteo puhul oli teo toimepanijal kogutud 52 421 pildifaili ning 6203 videofaili.

Lasteporno valmistamise ja selle võimalda­mise kuritegude puhul (kokku 68) on peamiselt tegu peer-to-peer (P2P) ehk partnervõrkude kaudu alla 18aastase pornograafilises situat­sioonis või alla 14aastase pornograafilises või erootilises situatsioonis kujutava pildi, kirjutise või muu teose või selle reproduktsiooni val­mistamise, omandamise või hoidmise, teisele isikule üleandmise, näitamise või muul viisil kättesaadavaks tegemisega. Lasteporno val­mistamisele kaasati enamikul juhtudel võõraid lapsi (peamiselt veebikeskkonna kaudu), aga ka pereliikmeid. Ühel juhul filmis lasteporno valmistaja paari kuu vältel saunas käivaid 4- ja 11aastast tüdrukut.

Lapseealise seksuaal-seks ahvatlemiseks ning seksuaalse eesmärgiga kokkuleppe sõlmimisel lapseealisega kohtumiseks kasutati kõige sagedamini veebikeskkondi www.vk.com, www.facebook.com, www.mamba.ru. 11-l lapseealise seksuaalse ahvatlemise juhul 49-st kasutati selleks Skype’i.

Seksuaalse ahvatle­mise juhtumite puhul oli kannatanute keskmine vanus 12 aastat ehk kahe aasta võrra suurem kui alaealise kannata­nuga kontaktsete sek­suaalkuritegude puhul.

Perevägivald

 

  1. aastal moodustas perevägivald kõigist kuri­tegudest hinnanguliselt 7%, vägivallakuritegudest 36%. Perevägivallatsejatest 88% olid mehed ja ohvritest 82% naised. Paarisuhtevägivalla puhul oli 93%-l juhtudest vägivallatseja mees ja ohver naine.

Perevägivallakuritegude hulka loetakse karistus­seadustiku isikuvastased süüteod (v.a surnuvas­tased süüteod), röövimine ja avaliku korra raske rikkumine, mis on toimunud praeguste või endiste abikaasade, elukaaslaste, partnerite vahel, tegu võib olla ka sugulaste või hõimlaste omavahelise vägivallaga, hoolimata sellest, kas toimepanija elab või elas ohvriga samal elamispinnal.

Vähemalt 21%-l juhtumitest oli perevägivalla puhul pealtnägijaks või kannatanuks alaealine. Ena­mik perevägivallajuhtumeid on seotud praeguste või endiste elukaaslaste/abikaasade vägivallaga (66%), kuid palju on ka vanemate vägivalda laste või kasulaste vastu (kokku 16%) ja laste vägivalda oma vanemate vastu (10%).

Ligi 4/5 perevägivallakuritegudest on kehalise väärkohtlemise juhtumid (40% kõigist kehalise väärkohtlemise juhtumitest). Kui kehalise väär­kohtlemise juhtumite koguarv vähenes võrreldes 2013. aastaga ligi 2%, siis perevägivalla puhul oli väärkohtlemisi peaaegu sama palju (2013. aastal registreeriti 2148 ja 2014. aastal 2141 lähisuhetes toime pandud kehalise väärkohtlemise kuritegu).

Registreeriti 10 pere­vägivallaga seotud tapmist-mõrva või nende katset, mille tagajärjel suri 5 meest ja 3 naist.

Meeste seas 2014. aastal korraldatud uurin­gust (RAKE, 2015) selgub, et viimase aasta jooksul oli kogenud vaimset vägivalda 6% meestest, sama paljud olid kogenud füüsilist vägivalda. Seksuaalvägivallaga puutus vii­mase aasta jooksul kokku mõni üksik mees. Vägivalla toimepanija kohta vastasid vähesed mehed. Vastuste järgi võib öelda, et vaimset vägivalda pani enim toime tuttav, kolleeg, sõber, pereliige või muu lähedane. Füüsilise vägivalla toimepanijana märgiti kõige sage­damini võõrast isikut. Pereliikme või lähedase füüsilisest vägivallast teatas 6, praeguse või endise partneri vägivallast 4 meest. 11% paa­risuhtekogemusega meestest oli küsitlusele eelnenud 12 kuu jooksul oma praeguse või endise partneri vastu kasutanud vaimset, füü­silist või seksuaalvägivalda.

 

Eestis on 13 naiste tugikeskust, mis pakuvad öömaja ja nõustamisteenuseid vägivalda kogenud naistele, vajadusel koos lastega.

Naiste tugikeskustes taotles 2014. aastal nii maju­tust kui ka nõustamist 1617 naist. Varjupaigas palus öömaja 215 naist (13% kõigist pöördunuist) ja 186 last.

Enamik varjupaiga poole pöördunud naisi oli kokku puutunud vaimse (88%) ja füüsilise (64%) vägival­laga, aga oli ka neid, kes kannatasid majandusliku (48%) või seksuaalse (12%) vägivalla all. Enamasti langetakse mitut tüüpi vägivalla ohvriks. Tüüpiliselt on vägivallatseja naise partner või ekspartner (87%), ent mõnikord poeg või tütar (3%), isa või ema (5%) või muud sugulased või lähituttavad (5%).

Varjupaikade andmetel on nende poole pöördunud naistest vaid mõned pöördunud lisaks politseisse (16%), kohalikku sotsiaalosakonda (12%), koh­tusse (9%) või ohvriabisse (8%). Teistele asutus­tele teatamine oli 2014. aastal veidi kõrgem kui varasemalt.

 

Mis on laste seksuaalne väärkohtlemine?

http://www.kriminaalpoliitika.ee/et/laste-seksuaalne-vaarkohtlemine/mis-laste-seksuaalne-vaarkohtlemine

Seksuaalne väärkohtlemine on võimu, seksuaalsete või muude vajaduste rahuldamise eesmärgil toime pandud seksuaalse sisuga kontaktne või mittekontaktne tegevus täiskasvanu või teise lapse poolt, kes vanuse või arengutaseme tõttu on lapsega vastutus-, usaldus- või võimusuhetes.

Seksuaalne väärkohtlemine on lapse kaasamine seksuaalsesse tegevusse, mille sisust ta ei saa täielikult aru, millele ta ei ole võimeline andma adekvaatset nõusolekut ning mis astub üle seadustest või ühiskonna sotsiaalsetest normidest. Seksuaalne vägivald lapse vastu on võimu, seksuaalsete või muude vajaduste rahuldamise eesmärgil toime pandud seksuaalse sisugakontaktne või mittekontaktne tegevus täiskasvanu või teise lapse poolt, kes vanuse või arengutaseme poolest on vastutus-, usaldus- või võimusuhetes lapsega.

LASTE JA TEISMELISTE NORMAALNE SEKSUAALKÄITUMINE, MIS EI VAJA ERITÄHELEPANU

Seksuaalse huvi areng vastab lapse vanusele. Lastevahelisi seksuaalseid mänge iseloomustab võrdsus (osalevad samas vanuses ja sama arengutasemega lapsed) ja uudishimu. Mängud on eakohased, uudishimu on loomulik. Täiskasvanute tähelepanu ja sekkumine vähendab seksuaalmänge. Huvi seksuaalsuse vastu on tasakaalus huviga teiste tegevuste vastu.

 

LASTE JA TEISMELISTE SEKSUAALKÄITUMINE, MIS VAJAB HOOLIKAT TÄHELEPANU

Ülemäärane seksuaalne aktiivsus. Seksuaalkäitumine erineb loomulikust lapselikust uudishimust. Vanusele mittevastavad teadmised seksuaalsusest. Täiskasvanutepoolne käitumise avastamine ei peata seksualiseeritud käitumist.

LASTE JA TEISMELISTE SEKSUAALKÄITUMINE, MIS VAJAB KOHEST SEKKUMIST

Ülemäärane huvitumine pornograafiast. Seksuaalsete mängudega kaasnevad tunded ja emotsioonid, mis on seotud süü, häbi või hirmuga. Teiste laste kaasamine mängudesse nende äraostmise, ähvarduste või jõuga. Kaasatud lapsed on vanuse, küpsuse või intellekti poolest mängu algatajast väga erineval tasemel. Ilmsed erinevused kaasatud laste vanuses, küpsusastmes ja intellektis. Ohver räägib vägivallast, mida iseloomustab oraalne, anaalne või vaginaalne penetratsioon või muu hirmutav käitumine.

Lapse seksuaalsest väärkohtlemisest rääkimine ning seda pärssivad tegurid

  • Laps võib salata väärkohtlemise toimumist, kuna teda on vägivalla kasutamisega või füüsilise karistamisega hirmutatud.
  • Lapsi sunnitakse vaikima pannes neile vastutus perekonna lagunemise, ema kurjaks saamise või muude halbade sündmuste eest, mis perekonnas võiksid juhtuda, kui laps avalikustab intsesti.
  • Hirm avalikukstulemise tagajärgede ees perekonnale. Laps tajub, et avalikustamine toob kaasa sündmuste laine, mida ta ei oska ette ennustada ega ammugi mitte kontrollida. Hirm teadmatuse ees pärsib aga juhtunust rääkimist. Näiteks ei taha lapsed teha emale haiget, kui nad räägivad isa väärast käitumisest. Samuti kardavad lapsed lahutust.
  • Lapse kognitiivsed ja arengulased piirangud (sõnavara puudumine).
  • Emotsionaalsed takistused: häbi tunne, alanduse ja piinlikkuse tunne, enesesüüdistamine.
  • Laps on „ära ostetud“ altkäemaksude ja hüvitiste kaudu.
  • Väärkohtleja on lapsega seotud (pereliikme puhul on teatamine keerulisem, mittepereliikmest väärkohtlejast räägitakse kergemini).

Suhted väärkohtlejaga (sh lojaalsus väärkohtlejale, emotsionaalne side väärkohtlejaga, eriti tingimustes, kui teiste pereliikmetega on jahedad suhted).

Abimaterjal lapsevanemale

Allikas:

http://www.just.ee/et/eesmargid-tegevused/praktilisi-nouandeid/abimaterjal-lapsevanemale

Mida teha, kui kahtlustate või teate, et last on seksuaalselt väärkoheldud?

  • Lastekaitseseadus kohustab igaüht teatama abivajavast ja hädaohus olevast lapsest. Teata kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajale, hädaabinumbril (politseisse) 112 või lasteabitelefonil 116 111.
  • Lasteabitelefon on avatud ööpäev ringi. See on tasuta ja anonüümne, kuid kõned salvestatakse. Telefonile vastavad spetsialistid eesti, vene ja inglise keeles. Lapsed ja nendega seotud inimesed saavad sel telefonil ka esmast sotsiaalset nõustamist ja vajaduse korral kriisinõustamist.
  • Veebikonstaabli poole pöördu siis, kui tahad teatada internetikeskkonnas toimunud seksuaalsest või muust väärkohtlemisest, oled sattunud kiusamise või ahistamise ohvriks, soovid politseilt nõu, sul on küsimusi seaduste kohta või tahad saata politseile vihjet, kui kahtlustad, et keegi teine esineb internetis sinu nime all. Facebookis, Twitteris, Skype’is ja Rate’is annavad nõu veebikonstaablid Andero Sepp, Maarja Punak ja Jana Frolova. Veebikonstaabel tegutseb ka veebilehtedel VK.com ja Odnoklassniki.ru, seal on abiks Jana Frolova.
  • Lapse seksuaalse väärkohtlemise ohvriks sattumine on kogu pere kriis.

 

KUIDAS KÄITUDA INTERNETIS AHISTAMISE KORRAL?

  • Politseile tuleb teatada, kui oled saanud teada, et keegi on käitunud lapsega ligi­tükkivalt, häirivalt. Kuna internetis ahistajal või ahvatlejal võib olla korraga mitu ohvrit, on tähtis juhtunust või kahtlusest teatada kohe, et tema tegutsemine peatada.
  • Kui leiad arvutist lapse vestluse ahistajaga, ära hakka lapse asemel vestlust jätkama, et ahistajat vahele võtta. Nii võid hävitada tõendid ja ahistaja süüdi­mõistmine kohtus võib osutuda võimatuks. Võimaluse korral salvesta vestlused, et neid oleks võimalik hiljem tõendina kasutada. Lase tegutseda professionaalidel!
  • Kirjavahetust avastades ära nõua lapselt, et ta ahistajaga edasi suhtleks. Nii võid ise seadusega vastuollu minna, sest ahvatled last seksuaalsele tegevusele. See võib ka last traumeerida.
  • Ära hakka kurjategijat ise jälitama, vaid lase seda teha võimalikult ruttu politseil. Eraviisiline jälitustegevus on kuritegu.

 

MIDA LAPSELE ÖELDA JA KUIDAS TEDA AIDATA? 

  • Kui näed, et lapsel on mure, julgusta teda rääkima juhtunust oma sõnadega.
  • Kuula last tähelepanelikult. Tunnusta teda loo rääkimise eest.
  • Ütle lapsele, et ta pole juhtunus süüdi.
  • Usu last. Sageli võib lapse väärkohtleja olla talle tuttav inimene, pereliige, naaber või sõber. Laps ei pruugi alati aru saada, et ta oli ahistamise või kiusamise ohver.

 

MIDA SAAB LAPSEVANEM TEHA VÄÄRKOHTLEMISE ENNETAMISEKS?

  • Lapsele on tähtis kontakt täiskasvanuga, kes võtab teda tõsiselt. Seepärast hoia lapsega usalduslikke suhteid, et ta julgeks sulle juhtunust kohe rääkida. Kanna hoolt, et laps ei otsiks huvitavat infot inimeste käest, kes võivad seda uudishimu kuritarvitada.
  • Selgita lapsele, mis on head ja halvad saladused. Kui saladus paneb last end halvasti tundma, on see halb saladus ja seda ei pea saladusena hoidma – sellest tuleb rääkida.
  • Selgita, mis on hea ja halva puudutuse vahe ning et lapse keha ei tohi keegi vastu tema tahtmist puudutada.
  • Jälgi, kas lapsel on uusi asju, mille ostmiseks ei tohiks tal endal raha olla. Korda üle, et võõrastega ei tohi kaasa ega kohtuma minna ning neilt ei tohi kingitusi vastu võtta.
  • Selgita lapsele, et ei ole õige suhelda internetis usalduslikult võõrastega, kellega laps päris elus kohtunud ei ole. Võõras ei pruugi olla see, kellena ta ennast esitleb.
  • Hoolitse isiklikult selle eest, et lapsel oleks internetis turvaline olla. Arutage koos, mis on lubatav ja mis mitte. Selgita, et internetti laaditud pildid jäävad sinna igavesti.
  • Hari ka ennast. Ürita hoida end kursis internetis toimuvaga.
  • Pane arvuti üldkasutatavasse ruumi, näiteks elutuppa. Nii saad paremini kontrollida lapse arvutikasutust ja laps tajub paremini internetivälist keskkonda.
  • Julgusta last tulema alati sinu juurde, kui internetis midagi juhtub. Lapsel võib olla piinlik mõnest asjast rääkida.
  • Räägi lapsega! Selgita talle interneti võimalusi, aga ka seal valitsevaid ohte. Külasta last huvitavaid lehekülgi koos temaga. Tunne aktiivset huvi, mida laps internetis teeb. Selgita lapsele, et internetis tuleb olla sama viisakas nagu kodus, lasteaias ja koolis.

SEKSUAALKURITEOD-SEKSUAALNE VÄÄRKOHTLEMINE

Lisa 1

MIKS LAPS EI RÄÄGI JUHTUNUST

  • rääkimine on lapsele valulik
  • puuduvad sõnad oma tunnete väljendamiseks
  • tunnevad süüd, on segaduses (olen ainuke maailmas, kellega see nii juhtus, miks see just minuga juhtus?)
  • tunnevad häbi
  • kardavad, et neid ei usuta ega mõisteta
  • kardavad lapsevanema viha
  • neid on hirmutatud, ähvardatud
  • kardavad kaotada enesekontrolli
  • vajavad usalduse loomisel aega
  • ei tunne vajadust rääkida või arvavad, et on juba küllalt rääkinud
  • neil on keegi teine, kellele räägivad
  • väärkohtleja on ainuke, kes on lapsel olemas