Sõltuvusprobleemid

Koostanud: Anu Keskpalu-Käspri  (jaanuar 2016)

 

  1. Uimastid:
  • ained, mis kuuluvad kontrollitavate narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjadesse (narkootikumid);
  • alkohol, tubakas, kohv;
  • mitmesugused lahustid, liimid, aerosoolid.

Uimastite kuritarvitamise taga peitub mitmesuguste geneetiliste eelduste, käitumismudelite, -motiivide ning sotsiaalsete ja psühholoogiliste tegurite koosmõju.

 

Miks proovitakse esimest korda uimasteid?

  • uudishimu rahuldamine;
  • uue kogemuse saamine;
  • sõprade soovitus;
  • sõprade hulgas aktsepteerituse saavutamine;
  • stressi leevendamine,
  • depressiooni leevendamine;
  • suhtlemise hõlbustamine;
  • väsimuse peletamine;
  • igavuse peletamine;
  • joobe saamine.

 

Riskifaktorid e põhjused.

Riskifaktorid ei tööta iseeneslikult, need ainult suurendavad uimastitarbimise tõenäosust. Mida rohkem riskifaktoreid omavahel haakub, seda suurem on risk uimastite tarbimisele.

Individuaalsed faktorid:

  • temperamendi omapära (ebastabiilne närvisüsteem);
  • elamustejanuline käitumine, impulsiivsus;
  • ebaadekvaatne enesehinnang;
  • emotsionaalne eneseregulatsiooni puudulikus (toimetulematus stressi, ärevuse ja vihaga);
  • viletsad sotsiaalsed oskused;
  • käitumishäired varases eas;
  • tajutavad elumuutused (nt lahtus perekonnas);
  • kohaliku kultuuriga kohanematus, etnilise identiteedi puudus.

Perega seotud faktorid:

  • vanemad, kes tarvitavad uimasteid;
  • vanemate salliv suhtumine uimastitarbimisse;
  • pinged ja tülid perekonnas;
  • vanematepoolne üle- või alahooldus;
  • nõrk emotsionaalne seotus vanematega;
  • raske majanduslik olukord.

Kooliga seotud faktorid:

  • halb mikrokliima kooli;
  • madalad akadeemilised saavutused;
  • vanemate nõrk seotus kooliga

Sõpradega seotud faktorid:

  • suhtlemine sõpradega, kes tarvitavad uimasteid;
  • sõprade salliv suhtumine uimastitarbimisse

Tunnused.

Stimulandid

Kokaiin

  • füüsilised nähud – kiire pulss, laienenud pupillid, kõrgenenud vererõhk, kõrgenenud kehatemperatuur, koordinatsioonihäired, kiire pindmine hingamine, kinnine nina, püsimatus, naha kratsimine, vähene söögiisu
  • psüühilised nähud – eufooria, hüplev mõtlemine, kõnehäired, ebaadekvaatsed reaktsioonid.

Amfetamiin

  • füüsilised nähud – kiire pulss, laienenud pupillid, kõrgenenud vererõhk, kõrgenenud kehatemperatuur, koordinatsioonihäired,  hingamine, higistamine, unetus, püsimatus, suurte annuste puhul krambid,
  • psüühilised nähud – närvilisus, hüplev mõtlemine, seosetu kõne, suurenenud jutukus, elevus

Ecstasy

  • füüsilised nähud – kiire pulss, laienenud pupillid, kõrgenenud vererõhk, kõrgenenud kehatemperatuur, koordinatsioonihäired, üliaktiivsus
  • psüühilised nähud – kasvav avatus ja heasoovlikus, suurenenud empaatiavõime, võimalikud paanikahood ja meeltesegadus, hallutsinatsioonid

Kofeiin

  • suure koguse tarbides ebameeldiv tunne. Kofeiinitarbimise järsu lõpetamise peale tekivad võõrutusnähud – peavalu, uimasus, väsimus, keskendumisraskused, vahel depressioon, ärevus, oksendamine.

 

Depressandid

Alkohol

  • meeleolu tõus, lõdvestus – ja heaolutunne, enesekindluse tõus, jutukus, enesekontrolli vähenemine, liigutuste ja kõndimise kohmakus, takerduv ja vali kõne, aeglustunud reaktsioonid, nõrgenenud vaimsed funktsioonid (mõtlemine, mälu)

Rahustid ja uinutid

  • lihaselõtvus, rahunemistunne, unisus, joobeseisund, tasakaalu ja koordinatsioonihäired, kõneraskused, suurte koguste puhul teadvuse- ja hingamishäired.

 

Opiaadi (tuntum moon)

  • füüsilised nähud – aeglane pulss ja hingamine, ahenenud pupillid, madal vererõhk, klaasistunud pilk ja rippuvad silmalaud, probleemid jalgadel püsimisega (liikuvus aeglustunud), oht kokku vajuda
  • psüühilised nähud – ükskõiksus, unisus, suure annuse puhul teadvuse kaotus, kõnehäired, vähene valutundlikus

Hallutsinogeenid (LSD)

  • füüsilised nähud – kiire pulss, laienenud pupillid, kõrgenenud vererõhk, kõrgenenud kehatemperatuur, koordinatsioonihäired, iiveldus, peavalu, külmavärinad, käitumine ebaadekvaatne
  • psüühilised nähud – sagedane meelolumuutus, nägemis-, puute-, haistmis- ja kuulmishallutsinatsioonid, ebaloogiline ja fragmentaarne mõtlemine, ängistus, võimalik hirm hulluks minemise ees.

 

Kanepitooted

  • füüsilised nähud – kiire pulss, punased silmalaud, laienenud pupillid, kõrgenenud vererõhk, alanenud kehatemperatuur, seedefunktsioonide halvenemine, halb enesetunne
  • psüühilised nähud – eufooria, lõõgastus, ebaadekvaatsed reaktsioonid, muretus, kohatu naer, muutunud ajataju, meeltesegadus

Nikotiin

  • sõltuvalt tarbijast ja olukorrast kas ergutav või rahustav toime.

 

Inhalandid (sissehingatavad ained)

  • füüsilised – ähmane pilk, kõnehäire, liigutuste ebaühtlus, orientatsioonihäired, iiveldus, pööritus, köhimine
  • psüühilised – unisus, võib tekkida teadvusekaotus

 

KASULIK LINKhttp://www.narko.ee/uimastid-ja-nende-moju/

 

Mida teha? Kes aitab?

  • koostöö lapsevanematega (toetuse puudumisel sotsiaaltöötajaga)
  • koostöö erialaspetsialistiga – psühholoog, psühhiaater
  • probleemse õpilase toetamine ja mõistmine mitte hukkamõist
  • eripedagoogiline abi
  • tegevus huviringides vms gruppides
  • individuaalne toetus
  • suurendada järelvalvet ja regulaarne aruandlus
  • järjepidev nõustamine väljaõppinud professionaali poolt
  • võrgustiku arendamine ja koordineerimine kooli, lapsevanema, meditsiiniasutuse sotsiaalosakonna, lastekaitse vms vahel
  • konfidentsiaalsus !!!!!!!! – väldib sildistamist

(Allikas: Kiive, E., Kull, M., kuusk, E., Kõiv K., Saat, H. Sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetus, Õpetajaraamat, Kirjastus Ilo, 2004)

 

KASULIKUD LINGID: http://www.narko.ee

http://www.narko.ee/enda-parast/

 

NARKOMAANIA RAVI JA REHABILITATSIOON

http://www.tai.ee/images/PDF/Lepikngupartnerid_uimastisoltuvus.pdf

 

 

 

  1. Mängusõltuvus.

Hasartmängimist defineeritakse kui käitumist, kus inimene püüab võita raha ning kulutab selleks raha ebakindlale ja juhuslikule sündmusele (kasiino, kihlveod, loterii, koolis raha peale kaardimäng).

Tunnus – mängimine häirib oluliselt inimese igapäevaelu, ülemäärane hõivatus mängimisega seotud mõtetest ja tegevustest, riski võtmine põnevuse saamise eesmärgil. Mängurlus esineb sageli koos psüühika- ja käitumishäiretega, sõltuvushäiretega, depressiooni või isiksusehäiretega. (Allikas:  Katri-Evelin Kalaus, „Mängusõltuvuse olemus ja sekkumised“, Konverents LASTE JA NOORUKITE SÕLTUVUSPROBLEEMID, Praktilise Psühholoogia Erakool).

 

 

  1. Arvutisõltuvus.

Psühholoogilised sümptomid

  • Sõltlane tunneb end arvutit kasutades hästi või lausa eufooriliselt
  • Võimatuna näib intensiivset arvuti kasutamist lõpetada
  • Sõltlane kulutab järjest rohkem aega arvutile
  • Sõbrad ja perekond hakkavad jääma unarusse
  • Arvutist eemal olles tunnevad sõltlased end depressiivsete ja kergesti ärrituvatena
  • Perekonnale ja tööandjatele valetatakse oma arvutikasutusharjumuste kohta
  • Tööl, koolis või kodus tekivad probleemid

Füüsilised sümptomid

  • Karpaalkanali sündroom (tekitab öiseid valusid ja tuimust sõrmedes)
  • Silmade kuivus
  • Sagedased peavalud
  • Seljavalud
  • Ebaregulaarne toitumine
  • Vähene hoolitsemine isikliku hügieeni eest
  • Unehäired, muutused magamisharjumustes

 

Mida teha?

Kuigi arvutisõltuvust ei tunnustata enamasti kui tõsist meditsiinilist probleemi, on siiski loodud erilisi tugigruppe sellest pahest vabanemiseks. Arvutisõltuvusest vabanemiseks loodud gruppide põhieesmärk näib olevat rõhutada tõelise elu väärtusi ja näidata sõltuvuse ohvritele, millest nad pidevalt arvuti taga istudes ilma jäävad. Juba sellest aru saamine on enamasti suureks sammuks paranemise suunas, pannes sõltlased kokku arvestama arvutit kasutades veedetud aega. See omakorda toob kaasa šoki — enamasti ei taibata esmapilgul, kui palju aega tegelikult arvuti taga veedetakse.

Arvutikasutuse piiramiseks on parim moodus luua endale täpne ajakava — näiteks piirata arvuti kasutamist ühele tunnile päevas. Erinevalt enamikust teistest sõltuvustest ei ole kasulik täielik loobumine. On tähtis leida abi väljaspoolt arvutit ja Internetti, näiteks rääkides oma probleemist mõnele sõbrale. Viimane samm sõltuvusest vabanemiseks on üksindusest pääsemine. Just selle sammu astumine tõestab tihtipeale sõltlasele, mis oli tema probleemi tõeline põhjus. Kahjuks on aga arvutisõltuvusest vabanemine kurnav ja aeganõudev protsess, milles iga väiksemagi sammu läbimine on suur edasiminek. Sõltuvusest vabanemiseks on kõige olulisem aru saada, et muudest tegevustest saadav kasu kaalub tegelikkuses üles arvutist saadava meelelahutuse. Loomulikult on iga inimese väärtushinnangud vägagi erinevad ja seetõttu on ka piirid, kus inimesed hakkavad tõsiselt tunnetama oma sõltuvust, erinevad. (Allikas: Andero Kaha , Arvutisõltuvus kui tänapäeva tehnoloogia varjukülg, 2002 http://www.ria.ee/lib/am-2001-2005/3016_628.HTM ).

NÕUSTAMISED:

TALLINN – Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskuse psühholoogid

http://www.15410.ee/avaleht.php?c=28&h=161&a=162

TARTU – Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskuse koostööpartner OÜ Katriito, kus toimub mängusõltuvuse alane nõustamine ja psühhoteraapia meie keskuse tingimustel. Registreerumine toimub läbi Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskuse telefoni: 15410 või e-posti: info@15410.ee.

http://www.15410.ee/avaleht.php?c=28&h=161&a=161

NARVA – Natalja Skvortsova Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskuses töötab psühholoogina ning kohaliku töö koordinaatorina Narvas.

http://www.15410.ee/avaleht.php?c=28&h=161&a=160

KASULIK LINK:

Mängurliin 15410   –  15410.ee