Välismaal töötavad vanemad

Koostanud Evelin Lahesoo ( nov/dets. 2015)

Tööjõu vaba liikumine toob kaasa selle, et järjest enam on peresid, kus üks või mitu vanemat töötavad välismaal.

Laps jääb üksi, tuttavate, vanavanema, võõrasisa/võõrasema või sugulasetega.

Põhjused:

  • soov majanduslikult paremini toime tulla/suurem sissetulek
  • Eestis sobiva tööalase väljakutse puudumine
  • tekkinud võlad ja vajadus neid tagasi maksta
  • soov pakkuda lapsele paremat haridust
  • -perekonnaelu muutus
  • -uus firma

Mõju:

– oht keskenduda liigselt materiaalsetele väärtustele, mida lapsed ei pruugi osata hinnata samas lastel võimalus reisida

Mõju suhetele:

  • võib mõjuda positiivselt laste iseseisvusele
  • lapse heaolu võib ka paraneda, väärtustatakse enam koos oldud aega.
  • -kui otsus/elukorraldus läbi mõeldud, võib mõju olla ka positiivne.

 

Märkamine

Spetsialistideni jõuab info sellisest lapsest eelkõige siis kui tekivad probleemid.

Kõige enam mõju kui mõlemad vanemad ära, seejärel ema ning kõige vähem isa.

-vanemliku hoolituse ja järelvale puudumine.

-õppeedukuse langus, õpiraskused

-koolikohustuse mittetäitmine

-sagedased hilinemised õppetundidesse

-puuduvad õppevahendid.

-üleolev käitumine

-probleemid tähelepanu ja õppetööle keskendumisega

– toimetulek igapäevaste tegevustega võib olla raskendatud

-laste emotsionaalne reaktsioon

– terviseprobleemid: psühhosomaatilised vaevused

unehäired

ärevus/ meeleolu kõikumine

suurenenud agressiivsus

– seadusega pahuksisse sattumise ja sõltuvushäirete tõenäosuse suurenemine

– kaaslaste/ühiskonna suhtumine

lapse ja vanema võõrdumine üksteisest.

-lapse kohustuste ja vastutuse kasv

-turvatunde vähenemine

– hüljatuse tunne

-inimsuhete vähesus

-hooldusõiguse teostamine on raskendatud

-laste üldhinnangud elule madalamad

-võib muuta elukorraldust, arusaamist peresuhetest

– informatsiooni puudus elukorralduse muutuse osas hirmutas lapsi alguses.

– vajadus olla nooremale õele/vennale toeks

Aga kui kõik korras ja vanemad kooli elukorralduse muutusest teavitanud ei ole, ei pruugi keegi märgata.

 

Mida teha?

  • -vanemad võiksid anda infot elukorralduse muutuse kohta KOV, koolile, perearstile
  • -kui on juba probleemid, siis võtta ühendust lapse vanema/hooldajaga
  • -õpiabi pakkumine
  • -toe leidmine täiskasvanud inimese näol
  • -koostöö võrgustiku liikmetega
  • -oluline oleks vanemal enne välismaale suundumist lapsega arutada olukorda/selgitada/arvestada.

 

Kes aitab?

  • KOV sotsiaaltöötaja/ lastekaitsetöötaja
  • Psühholoog
  • Sotsiaalpedagoog
  • Noorsootöötaja
  • Noorsoopolitsei
  • Klassijuhataja
  • Perearst
  • Turvakeskus/turvakodu

 

Kasutatud:

Välismaal töötavate vanemate ja eestis elavate lastega pered:parimad praktikad ja võimalikud ohud, lõpparuanne, november2014, TÜ RAKE.

Talves, K., Kutsar, D. Elan üksi, sest vanemad on Soomes tööl! Tööränne ja selle mõju laste heaolule Eestis. ESAK IX: Eesti sotsiaalteadused muutuvas ajas: lummusest vabanemine.

25.-26. aprillil 2014 Tartus

Kartau, M. (2013) Lapse igapäevaelu peale mõlema vanema välismaale tööle siirdumist:lapse perspektiiv. Bakalaureusetöö, Tartu Ülikool

Pärna, H., Lai, K., Tulva, T. (2008) Vanemate töötamine välismaal-kuidas see mõjutab lapse elu. Sotsiaaltöö , vol 6.