Kose Gümnaasiumi 1.b klassi ja Kose Huvikooli robootika koostööprojekt

Sageli räägitakse „ühistest lastest“, nende arengust ja tulevikust põhihariduse ja huvihariduse koostööst ning erinevate ainete lõimumisest ja seekord tegimegi selle teoks.

Kose Gümnaasiumi 1.b klassijuhataja Riina Vainu ja Kose Huvikooli robootika õpetaja Kristiina Antson-Kruusement otsustasid seda ühisprojektiga katsetada. Põhieesmärk oli lastele anda võimalikult lai maailmapilt ühest pealtnäha lihtsast „nunnumeetri“ projektist.

Pika ja väsitava distantsõppe lõpp sattus täpselt ajale, kus õpetaja Kristiinal koorusid inkubaatorist vutitibud ning tema laps neid klassikaaslastele läbi viimase videotunni näitas. Selle peale otsustas klassijuhataja Riina teha laste elu rõõmsamaks vutitibude vaatama minemise ekskursiooniga. Ekskursiooni vältel saadi teadmised nii vuttidest kui ka kanadest. Lapsed said teada, et kanad on segatoidulised linnud ja väga kasulikud taimsete ja loomsete toiduülejääkide ja muru ümbertöötlejad, millega saab parandada maailma toidu ära viskamise probleemi ning samas hoida endal laual suhteliselt kerge vaevaga üliväärtuslik toit - muna. Samas seletati ka vuttide ja kanade pidamise tingimusi. Lapsed said teada, et kanal munemiseks kukke vaja ei ole, kuid kukke on vaja selleks, et tibusid saada. Lapsed said katsuda nii vutitibusid kui munakoori, millest tibud olid koorunud. Antud ekskursioon kinnistas sel õppeaastal läbitud loodusõpetuse koduloomade, prügimajanduse ja tervisliku toitumise teemat.

Kuna tänapäeval on iga nurga peal programmeeritud elektroonika – autod, nutitelefonid, kõikvõimalikud kodumasinad jne (ehk robootika)  ja selle klassi lastest õpib Kose Huvikooli robootikas 15-t lapsest 10 (67%!!!), siis räägiti ja näidati lastele ära ka inkubaatori ehitus. Lihtsate vahenditega ja õigete teadmistega on võimalik luua masin, mis on kasulik. Vaja on vaid natuke eelteadmisi tibude koorumistingimustest, küttekeha, ventilaatorit, mõnda mootorit (ventilaatori ja munade pööramiseks), temperatuuriandurit, ekraani temperatuuri kuvamiseks, paari nuppu temperatuuri seadistamiseks,  oma soovi  järgi programmeeritud kontrollerit ja anumat, kuhu see kõik sisse panna. Sellega kinnistati robootikas õppeaastal läbivaid mõisteid kontoller, andur, mootor, programmeerimine.

Tänu sellele ekskursioonile ja klassi väljasõitude raha kogumistele, tekkis mõte lastele majanduse- ja rahaõpetuse teadmiste täiendamiseks ning pakuti lapsevanematele välja klassiraha kogumiseks tibuprojekt. Suured tänud Sirje Hanikatile ja 1.b klassi lapsevanematele, kes antud projekti teostamiseks oma nõusoleku andsid.

Inkubaator viidi 1.b klassi 11.mail, et lastekaitsepäeval (1.juunil) laste päev eriliseks teha tibude koorumisega. Eriline oli ka munade inkubaatorisse valimise päev, sest munad olid eri värvi ja iga laps sai ise valida muna, mis haudumisse läks. Lapsed said samas teada ka põneva munakoore värvi tekitamise võimaluse, mida mõjutavad geenid. Paralleele toodi kunstiõpetuse värvide segamisega (sinine + pruun = roheline).

Ees ootas 21 päeva (3 nädalat) pikka ootust ja laste kannatlikkuse treenimist, kus juba järgmisel hommikul lootsid lapsed inkubaatorist tibusid leida. Selle tulemusena pidid õpetajad otsima internetist sobiva pildiseeria, milline näeb välja muna sees olev tibu igal järgneval päeval kuni koorumiseni, vaadati ära ka selle teemaline õppevideo.

Varsti oligi pikaleveninud 3 nädalat läbi ja lapsi rõõmustas see, kuidas nad päriselt nägid tibude koorumist ning äsja koorunud tibude jõuetust ja kiiret kosumist. Sellega said nad teadmisi uue elu haprusest. Kosunud tibud tõsteti sööma ja jooma soojale liivale infrapunalambi alla. Nädala vältel said lapsed kogemuse lemmiklooma hoolduse muredest ja rõõmudest. Selgus, et kõigist munadest ei pruugi tibu kooruda ning tibude järgi on vaja ka koristada. Samuti selgitati ka seda, et tavaliselt on nii inimlaste kui ka loomalaste puhul umbes pooled poisid.  Niisamuti on see kanade puhul, et tavaliselt pooled hakkavad kirema, mitte munema. Kahjuks aga ühe väikese karja peale mitut kukke jätta ei saa.

Tibude teema lõimiti ka neljandate klasside loodusõpetuse inimese arengu teemaga. Õpetaja sai lapsed viia 1.b klassi ekskursioonile ning päriseluga võrreldes paralleele tuua nii viljastunud kui viljastumata munarakkude kui ka loote arengu pikkusega. Tibusid said soovi korral kokkulepitud ajal vaatamas käia ka teised algkoolimaja õpilased ja töötajad.

Edasi oli vaja lastel koostada tibude müügikuulutus, millega kinnistati eesti keele kuulutuse kirjutamise teemat koos õigekirja ja kirjatehnikaga. Samuti sai lõimitud käeline tegevus kunsti- ja tööõpetusega plakati kujundamise ja tibu piltide joonistamise kaudu.

Tibude hoolduse kohta koostati uutele omanikele „kasutusjuhend“, kus pandi kirja kõik oluline tibude ja kanade pidamise kohta.

Järgmiseks kinnistati matemaatika tundi, kus korrati kaalumise teemat tibudele esimeste päevade toidumoona kaasa pakkimisega. Samuti lõimiti matemaatika majandusega, kus räägiti läbi tulude ja kulude arvutamine ning kasumi mõiste. Oluline oli selgitada, et iga äriidee elluviimine nõuab kulutusi.

Kose Gümnaasiumi 1.b klassi tibuprojekt leidis kajastamist ka reedeõhtuses (04.06.2021) AK uudiste lõpus. Selles saatelõigus said lapsed esitleda oma projekti tervele Eestile. Lisaks tibude kasvatamisele said lapsed ka televisioonis esinemise kogemuse.


AK lingi leiad siit:
https://menu.err.ee/1608236475/kose-gumnaasiumi-laste-kasvatatud-tibud-said-uued-kodudlink opens on new page

Kose Gümnaasiumi 1.b klassi õpetaja Riina Vainu ja Kose Huvikooli robootika õpetaja Kristiina Antson-Kruusement